Põhimõtted

Korporatsioon Fraternitas Estica ülimaks püüdeks on teenida Eesti rahvast ja maad lähtudes Eesti rahva enesemääramise kustumatust õigusest riiklikule iseseisvusele.
Fraternitas Estica on vankumatult truu oma lipukirjale: Teos õiglane ja vahvas, ustav sulle, Eesti rahvas!
Fraternitas Estica hoiab aus oma värve – sinine, roheline ja valge. Värvid on liikmeid ühendavaks ja nende ideaale sümboliseerivaks märgiks korporatsiooni eesmärkide taotlemisel.
Fraternitas Estica liikmed on veendunud, et vennalikule koostööle rajatud sõprusorganisatsiooni kaudu suudetakse kõige tõhusamini oma eesmärke taotleda.

Eesmärk ja ideoloogilised alused

Korporatsioon Fraternitas Estica on eesti rahvusse kuuluvaist akadeemilistest isikutest koosnev meesorganisatsioon, mille eesmärgiks on:

  • siduda Korp! Fraternitas Estica liikmeid vaimsete sidemete kaudu kogu nende eluajaks terviklikuks ühiseks vennalikuks pereks, mis isiklike eluraskuste ja muude asjaolude tõttu kunagi ei kaoks
  • süvendada omavahelist vennalikku suhtlemist, vastastikust toetamist ja siirast abivalmidust igas olukorras
  • kasvatada oma liikmed kõrgete kõlbeliste ja eetiliste väärtustega isiksusteks, kes ausust ja otsekohesust eelistavad kõigele muule
  • virgutada oma liikmeid vaimsele tegevusele luues organisatsioonilises ühtekuuluvustundes võimalusi nende huvide rahuldamiseks
  • aidata kaasa kõrgema hariduse saamiseks vajalike eelduste loomiseks eestlastele üldiselt ja olla kõigiti abivalmis eriti oma liikmetele kõrgema hariduse taotlemisel
  • viljeleda rahvusliku mentaliteedi süvendamist ja säilitamist, kusjuures eelistatakse vaimu võimule, vabadust rahule, ja sisu vormile
  • kasvatada oma liikmeid eesti rahvast ja maad, eesti keelt ja eesti omakultuuri armastavaiks, austavaiks ja arendavaiks kodanikeks
  • arendada eestipärase ja eestimeelse haritlastüübi väljakujundamist, eestipärase elulaadi, perekonnaelu ja kodu säilitamist
  • korp! Fraternitas Estica ei tegele parteipoliitikaga;
  • koos töötada teiste akadeemiliste ja muude organisatsioonidega ühtuvate eesmärkide taotlemisel

Sümboolika

Lipuvärvid

Sinine, roheline ja valge on korp! Fraternitas Estica värvideks, mis sümboliseerivad auvil! dr. Heinrich Rosenthali poolt luuletatud lipulaulu järgi vennastust, vaimuvabadust ja haridust.

Need värvid kaunistavad meie teklit, vappi, rapiirikorve ja mitmesugust muud atribuutikat.

Sirkel

Sirkel ehk vääntäht on moodustatud fraasi „Vivat, Crescat, Floreat Fraternitas Estica!“ algustähtedest (ladina keeles: elagu, kasvagu, õitsegu eesti vennaskond!). Iga fraater esticus peab oskama oma korporatsiooni sirklit ühe joonega joonistada.

Sirkel on kujutatud ka värvitekli põhjal ning rebased kannavad oma musta tekli küljel kuldset sirklit. Samuti kasutatakse sirklit igal pool dokumentidel, esemetel jne

Vapp

Vapikilbi sinisel osal seisab kuldsete tähtedega meie lipukiri „Teos õiglane ja vahvas, ustav sulle, Eesti rahvas“, rohelist osa kaunistab sirkel ning valgel on kuueteistkümnest lülist koosnev kett, mis ümbritseb meie asutamise kuupäeva, sümboliseerimaks kuuteteist asutajaliiget.

Elusuuruses ripub vapp konvendikorteri saali seinal.

Esimehe ametimärk

Korporatsiooni esimees kannab ametitunnusena laial värvilindil kullast vana vapi kujutist.

Samasugust märki annetatakse ka Fr. Estica aumärgina teenekatele vilistlastele nende elutöö tunnustamiseks.

Vanamehe ametimärk

Vanamees kannab oma ametimärgina värvilindile kinnitatud miniatuurset hõbedast uue vapi kujutist.

Lisaks on vanamehel õllelaua juhatamise ajal kaelas suur sarv, mida võib näha lehekülje päises.

Asutamine

Korporatsioon Fraternitas Estica lugu algab sellest, kui aastal 1870 alguse saanud „Kalevipoja õhtutest“ kasvas välja mõte asutada eesti soost üliõpilastest koosnev korporatsioon. Esimene katse tehti aastal 1881 seni omavahel kasutatud nime „Vironia” all. Värvideks valiti sinine-must-valge. Balti-saksa korporatsioonide koostöökogu Chargierter Convent seisis aga selle vastu ja luba ametlikult tegutseda ei saadud. „Vironia” tegevuse legaliseerimiseks registreeriti aastal 1883 hoopis „Verein studierender Esten” (Eesti Üliõpilaste Selts), kinnitatuna ülikooli poolt kui teaduslik ühing. See aga tähendas seda, et „Vironia” liikmed ei võinud avalikult kanda oma värve (sinist, musta ja valget), kuna need polnud Ch!C! poolt tunnustatud.

1870

Järgmine katse tehti aastal 1890 kui taotleti luba asutada korporatsioon Fraternitas Viliensis. Sel korral saadi küll Ch!C! nõusolek, kuid seekord jättis vene keskvõimu esindaja õppekonna kuraator Lairovsky uue korporatsiooni kinnitamata. Ametlikult „Fraternitas Viliensis” lõpetas oma tegevuse otsustades 1) et „Fraternitas Viliensise“ liikmetel ei ole midagi selle vastu, kui „Eesti Üliõpilaste Selts oma sisemises elus kasutab „Fraternitas Viliensise” embleeme“ ja 2) et „Fraternitas Viliensise.“ liikmed „jätavad Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmetele õiguse end tulevikus „Fraternitas Viliensisena” rekonstrueerida“. Tegelikult elas „Fraternitas Viliensis” edasi EÜS-i nime all. Muudatus toimus sajandivahetusel kui EÜS-i koosoleku enamus hääletas maha ettepanekud ametlikult üles astuda korporatsioonina või lubada EÜS-i raamides osa liikmete poolt ametliku korporatsiooni asutamine.

Korporatiivse mõtte pooldajate hulgas paistsid eriti silma Aleksander Paldrock ja Heinrich Rosenthal. Kui selgus, et EÜS-i raames korporatsiooni asutamine pole võimalik, otsustati aastal 1904 lahkuda ja luua oma organisatsioon. Alguses püüti üles astuda „Aestia“ nime all, kuid korporatsiooni põhikirja kinnitamine venis. Hiljem muudeti nimi ajaloolistel kaalutlustel „Fraternitas Esticaks“. 1906 esitati Tartu Ülikooli rektorile palvekiri uus korporatsiooni asutamiseks, ning viimaks aprillis 1907. aastal see ka rahuldati.

1890

Värvide saamine

Jõuluvaheajal kutsutakse mõned asutatava korp-i liikmed rektori juurde ja lastakse neid põhikirjale lisada juurde uus — korp-i värve sisaldav paragrahv. Kuna asi on kiire, siis otsustatakse omapead korp-i värvidena esitada sinine-roheline-valge ja neid juhtumil, kui teised kaasvõitlejad valitud värvidega pole rahul, pärast põhikirjas lasta parandada. Kuid 11. veebruaril 1907. a. kinnitatakse need värvid üldkoosoleku poolt peaaegu ühel häälel korp. „Fraternitas Estica“ värvideks.

VIL! VIKTOR NEGGO

auvil! dr. Alexander Paldrock
Esimene rebascoetus ülesastumise ajal

Esimene duell

Olime otsustanud 26. aprillil 1907. a. (vkj) kell 12 rektor Passeki juures pidulikult üles astuda. Selleks sõitis esimene eestseisus. Arnold Laur, Karl Ploom ja mina, kaetud värvidega, kahehobuse voormehel Karlova uulitsasse rektori juurde. Rektor ühes prof. Graber’iga võttis meid vastu. Laur pidas lühikese kõne, mille lõppedes tõmbasime mütsidelt katted maha. Rektor oli lasknud pudeli champagneri laual tuua. Pudelit avades veristas Laur oma käe. Graber rahustas, see olevat „duell“ „Fr. Estica“ esimehe ja ülikooli rektori vahel.

AUVIL! JAAN TREUMANN

9. mail 1907 (vana kalendri järgi 26. aprillil) toimus pidulik ülesastumine, see kuupäev võeti ka korporatsiooni ametlikuks aastapäevaks.

1907

Algusaastad ja vabadussõda

Alguses kohtas uus organisatsioon küllaltki jahedat suhtumist nii EÜS-i, kui saksa korporatsioonide poolt. Vastuseis oli tugev, kuid korp! Sakala eraldumine EÜS-ist näitas, et Eesti Üliõpilaste Selts pole ainus eesti üliõpilaste esindaja, ning ajapikku ületati ka takistused saksa korporantidega suhtlemisel.

Käidi läbi ka mitte-eestlaste korporatsioonidega, sõlmiti sõprusleping lätlaste korporatsiooniga „Lettonia“ 15. septembril 1908. Tihedalt suheldi ka Poola üliõpilaste korporatsiooniga Polonia, kes astus järjekordselt üles samal ajal Fr. esticaga.

1908

Sisemine lõhe ja Ugala eraldumine

Juba esimesel aastal tekkis korporatsiooni liikmeskonnas lõhe. Osa liikmeid nägi korporatsiooni tegevuse peamiste eesmärkidena liikmete kasvatamist kindla struktuuriga ja rangete reeglitega suhteliselt suletud organisatsioonis. Rahvuslikkuses nähti eelkõige olulist vahendit liikmete kasvatamisel.

Teine osa kaasvõitlejaid seadis eesmärgiks rahvuslike ideede realiseerimise aktiivse kultuurilise ja poliitilise tegevuse kaudu, lähenedes oma taotlusets EÜS-i suunale.

1911 saavutasid vastuolud uue taseme. Nn. rahvuslik pool loobus rangetest sisemise elu reeglitest (näiteks vehklemistundidest) ja hakkas oma ettekujutust korporatsioonist propageerima rebaste ja lihtliikmete seas. Selline tegevus oli vastuolus korporatsiooni ühtsuse ideega ning nõndaviisi heideti 1912. aastal käremeelsed „rahvuslased“ korporatsioonist välja.

Kõigest hoolimata ei hüljanud väljaheidetud liikmed aga korporatiivset mõttelaadi: juba 1913. aastal asutasid nad korp! Ugala.

VIL! AIVAR LIPPMAA

auvil! dr. Alexander Paldrock
Kommerss 1938. aastal Aia tänava konvendis

Saabus Saksa okupatsioon, ning kerkis esile okupantide poolt avatava Landesuniversität’i küsimus. Asuti seisukohale, et kuna vabariik on välja kuulutatud, siis tuleb Tartu ülikoolile vaadata kui eesti ülikoolile, mis on ajutiselt okupeeritud sakslaste poolt. Leiti, et kogu eesti üliõpilaskond peaks astuma in corpore ülikooli, esitades oma nõudmised eesti keelse õppekava suhtes ning nõudmiste mittetäitmisel lahkuks demonstratiivselt.

Kuid teised üliõpilaste organisatsioonid jõudsid samal ajal vastanduvale seisukohale, ning nõndaviisi juhtus, et kuna mõned korporatsiooni liikmed olid juba jõudnud ülikooli astuda, boikoteeriti Fraternitas Estica teiste üliõpilasorganisatsioonide poolt.

Kuid sündmused arenesid kiirelt, ja juba paari kuu pärast võeti esimese üliõpilasorganisatsioonina vastu otsus astuda in corpore vabadussõtta. Sõjast võttis osa 77 esticust, lahingutandrile jäi neist kolm.

Esimese Eesti Vabariigi aeg

1920. aastate esimese poole üliõpilaselu oli romantiline – rebasdresuur, õlleõhtud sõpradega, mensuurid, laulutunnid, väljasõidud naisorganisatsioonidega. Kohati jäi seetõttu kannatavaks pooleks õppetöö. Selles suhtes sai kainestavaks kogemuseks 1924. aasta riigipöördekatse. Riigipöördega kõige lähemalt puutus kokku vil! Friedrich Akel, kes oli sel ajal Eesti riigivanem ning pääses napilt riigipöörajate plaanist kõigepealt tappa riigi juht. Liigne lõbusus asendus tõsise töösse suhtumisega, teravamalt hakati endale teadvustama riigikaitselisi vajadusi. Otsustati astuda Kaitseliidu 4. maleva koosseisu.

Samal ajal algas ka raha kogumine konvendile oma maja ostmiseks. 1932. aastal omandatigi krunt koos majaga Aia tänav 54.

Tihedasti käidi läbi sõprusorganisatsioonidega. Sõprussidemed jätkusid Tartus asutatud ning parajasti Vilniuses tegutseva poola korporatsiooniga „Polonia“ ning Kaunases asuva „Neolithuaniaga“. Poloniaga sõlmiti 10 aastane kartellleping 11. novembril 1933. 1930. aastal sõlmiti sõprusleping Helsingi Ülikooli Savolainen Osakunta’ga. Viimastega oli läbikäimine eriti tihe – Fraternitas Estica liikmeid võeti vastu Savo osakonda ning Savo meesliikmeid Fraternitas Esticasse.

1920

Coetus 1937/1938
Grupp auvilistlasi 1930ndate aastate lõpul Aia tn. konvendi õues

Presidendi liitumine korporatsiooniga

Korporatsiooni liikmeks sai Konstantin Päts 1921. aasta detsembris. Auvilistlaseks valiti 1932. aastal. Konstantin Päts võttis korporatsiooni elust osa võimaluste piires. 1922. aastal algatas ta koos vilistlane Heinrich Baueriga idee korraldada ekskursioon Ungarisse. 1930ndate aastate teisel poolel külastasid frater esticused reeglina Toilas toimunud suvepäevade ajal ka auvilistlane Pätsi suveresidentsi Oru lossis. Viimane Tartus toimunud korporatsiooni üritus, millest Konstantin Päts osa võttis oli 1939. aasta sügisel toimunud kommerss.

1930. aastate keskpaigas tekkis koondis Tallinna. Omandati ruumid ja 1940. aasta alguseks oli Tallinnas juba 108 vilistlast ja 42 kaasvõitlejat.

Pagulusaastad

Nõukogude okupatsioon tabas rängalt kõiki üliõpilasorganisatsioone. Fraternitas Estica konvent ja vilistlaskogu saadeti laiali, maja natsionaliseeriti, suurem osa varadest läks uute võimukandjate kätte. Õnneks kõige väärtuslikum osa varast suudeti peita ja säästa.

Organisatsiooni tegevus jätkus vaikselt „põranda all”. Kahjuks ei organiseeritud ühist põgenemist läände, mistõttu kaotused olid suured – 1941. aastal viidi Venemaale 109 fraaterit, sakslaste poolel jäi kadunuks 49, üldse pääses 438 liikmest põgenema vaid 192 – peamiselt Saksamaale ja Rootsi.

Eriti tihedaks kujunes fraaterite läbikäimine Rootsis. 1946 asutati Fraternitas Estica Rootsi koondis.

Saksamaalt emigreerusid fraaterid aga edasi üle ookeani. 1950 alustasid tegevust Kanada ja USA koondised. 1957 loodi koondis Austraalias. Hakati perioodiliselt välja andma ringkirju ja jagama liikmete nimekirju. Hoiti ka suhteid sõprusorganisatsioonidega. Hoolimata paljude aktiivsete kaasalööjate eemalejäämisest kasvas liikmete arv jõudsalt, asendades ajapikku „vanad olijad” väliskoondises liitunutega.

aastaks oli Fraternitas Estical Rootsi koondises 96, Kanadas 119, USA-s 80, Austraalias 16, Brasiilias 13, Inglismaal 2, Norras 2, Prantsusmaal 1, Saksamaal 4, Sveitsis 2 ja Soomes 4 fraaterit.

1930

Aastapäev Montrealis
Kanada koondise värsked värvikandjad laulu tegemas

Taasasutamine

1988 otsustasid kolm Tartu Ülikooli ajakirjandustudengit Vallo Nuust, Margus Sanglepp ja Jaan Murumets võtta enda sihiks korp! Fraternitas Estica taasasutamise. Peeti mitmeid koosolekuid, kuid põhiprobleemiks jäi kontakti puudumine Fraternitas Estica vilistlastega.

1988

Kontakt vilistlastega

Siin aitas meid juhus. Auvilistlase, president Konstantin Pätsi sünniaastapäeva paiku avaldas tollane ajaleht „Edasi“ mahuka artikli auvilistlase elust ja tegevusest tema akadeemilise vennaskonna pilgu läbi. Artiklile olid – kui mu mälu mind ei peta – alla kirjutanud praegu osalt juba manalamehed, auvil!auvil! Leonhard Raukas, Hugo Tael ja Edgar Kõrver. Üks meid toona painanud muredest – kuidas leida kontakti veel elusolevate frater esticustega oli murtud. Üksjagu tööd telefoni- ja aadressraamatutega ning 1989. aasta varakevadel istus Taastav Kogu pea täies koosseisus auvil! Leonhard Raukase hubases kodus Tallinnas, Kentmanni tänaval. Esimene kohtumine ei jäänud viimaseks ning aja jooksul saime kokku enamusega tol ajal Eestis elanud 30 vilistlasest. Pikkadel südamlikel jutuajamistel kuulsime paljugi õpetlikku nii vilistlaste endi elusaatustest kui „põrandaalusest“ konvendielust, mis karmide aegade kiuste sai Eestis alguse juba 1960. aastatel.

vil! Jaan Murumets

1989. aasta märtsi lõpus kinnitas ülikool korporatsiooni põhikirja. 6. mail toimus pidulik ülesastumine.

1989

Konvendihoone tagastamine

Omaette eeposeks kujunes võitlus konvendimaja tagasisaamise üle Eesti Televisiooni Tartu stuudiolt. Tunnustades vil!ksv! Tauri Soku ja Martin Kruusi ning paljude teiste fraaterite panust nii Eestis kui välismaal meie akadeemilise kodu taassündi, tahaksin ajalootolmu pühkida vil!vil! Vallo Nuusti ja Ainar Juhti nimedelt. Nemad olid esimesed kes seisid – lubatagu mulle see analoogia – selle enam kui viis aastat kestnud sõja esimestes kaevikutes, pidades ülimalt keerulisi ja tagasilööke tulvil läbirääkimisi Eesti Televisiooni juhtkonnaga nii Tartus kui ka Tallinnas. Võin julgelt öelda, et nende poolt kättevõideldud positsioon oli see, mis võimaldas hiljem juba teistel konfraateritel võidukalt läbi murda ja saavutada konvendihoone tagastamine 1996. aastal.

vil! Jaan Murumets

Konvendihoone Tartus Vanemuise tänaval milleeniumivahetusel

Nüüdseks on Fraternitas Estica juba astunud üle sajanda aastapäeva läve. Tartu konvent on ennast sisse seadnud oma ajaloolises hoones. Kui mitte uhked ruumid ei tee Fraater Esticust – ka hingelt tuleb olla uhke oma korporatsiooni ja oma kodumaa üle. Oma liikmete kasvatustöö heade kommete ja isamaalise meele osas on ehk tänasel päeval veelgi olulisem kui kunagi varem. Suureks ja tugevaks on kasvanud ka vilistlaskogu Tallinnas. Korraldatakse mitmesuguseid üritusi ja elatakse muidu lõbusat akadeemilist elu.

aastapäeva vennastuspeo järgne coetus-slukk

Põhikiri

MITTETULUNDUSÜHINGU „KORPORATSIOON FRATERNITAS ESTICA“ PÕHIKIRI

  1. Nimi ja asukoht
    1. Mittetulundusühingu nimeks on Korporatsioon Fraternitas Estica (edaspidi FE).
    1. FE asukohaks on Tartu linn.
  2. FE eesmärk
    1. FE eesmärgiks on:
      1. eesti rahva ja maa teenimine;
      1. siduda oma liikmed vaimselt nende eluajaks terviklikuks vennalikuks pereks, mis säiliks alati elurasustele vaatamata;
      1. süvendada liikmetevahelist vennalikku suhtlemist, vastastikust toetamist ja siirast abivalmidust igas olukorras;
      1. kasvatada oma liikmeid kõrgelt kõlbeliste ja eetiliste omadustega inimesteks;
      1. virgutada oma liikmeid vaimsele tegevusele, luues organisatsioonilises ühtekuuluvuses võimalusi nende huvide rahuldamiseks;
      1. aidata kaasa kõrgema hariduse saamiseks vajalike eelduste loomisele ja olla abiks oma liikmete kõrgema hariduse omandamisel;
      1. viljeleda rahvusliku mõtteviisi süvendamist ja säilitamist, kusjuures eelistatakse vaimu võimule, vabadust rahule ja sisu vormile;
      1. kasvatada oma liikmeid eesti rahvast ja maad, eesti keelt ja eesti kultuuri armastavaiks, austavaiks ja arendavaiks kodanikeks;
      1. arendada eestipärast haritlastüüpi, elulaadi, perekonnaelu ja kodu.
  3. Liikmeks vastuvõtmise, väljaastumise ja väljaarvamuse tingimused ja kord
    1. FE liikmeteks võivad olla eesti rahvusest meessoost isikud, kes on immatrikuleeritud kõrgkooli.
    1. FE liikmed jagunevad tegevliikmeteks, lihtliikmeteks ja kandideerivateks liikmeteks. Tegevliikmeid nimetatakse kaasvõitlejateks, kandideerivaid liikmeid rebasteks.
    1. Rebaseks vastuvõtmise otsustab kandidaadi sooviavalduse alusel üldkoosoleku poolt selleks volitatud kaasvõitleja, keda nimetatakse vanameheks. Rebase saamine lihtliikmeks toimub automaatselt. Kaasvõitleja staatuse andmise otsustab selleks juhatuse poolt kokkukutsutav kaasvõitlejatest koosnev organ – hääletuskoosolek.
    1. Liikmel on õigus igal ajal kirjaliku avalduse aluse FE-st välja astuda.
    1. Liikme väljaarvamise otsustab üldkoosolek. Liige, kes on oma käitumisega kahjustanud FE huve või on eksinud põhikirja vastu, loetakse FE-st väljaarvatuks, kui selle poolt hääletab 2/3 üldkoosolekul osalenud kaasvõitlejatest.
  4. Liikmete õiguse
    1. FE liikmel on õigus:
      1. võtta koosolekul sõna;
      1. teha ettepanekuid FE tegevuse osas;
      1. nõuda koosolekutel oma eriarvamuse protokollimist;
      1. kasutada kõiki korporatsiooni tegevuses avanevaid võimalusi oma hariduse täiendamiseks ja enesearendamiseks.
      1. Kaasvõitlejatel on õigus valida ja olla valitud FE juhatusse. Lihtliikmetele ja rebastel on õigus olla valitud FE-s moodustatavatesse komisjonidesse või ametikohtadele.
  5. Liikmete kohustused
    1. Kohustusi kehtestab üldkoosolek
    1. FE liikmed on kohustatud
      1. oma tegevuses kinni pidama FE põhikirjast ja kodukorrast;
      1. aktiivselt osa võtma FE tööst;
      1. tasuma õigeaegselt liikmemaksed.
  6. Üldkoosolek
    1. Üldkoosolek on FE kõrgeim organ, mille kutsub kokku juhatus, teatades sellest ette vähemalt seitse päeva.
    1. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 liikmetest. Kui juhatus neil asjaoludel üldkoosolekut kokku ei kutsu, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
    1. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle 50% liikmeist, sealhulgas vähemalt kolm juhatuse liiget, nende seas esimees või abiesimees.
    1. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud liikmetest või nende esindajatest. Seaduses ja käesolevas põhikirjas ettenähtud juhtudel on vajalik kvalifitseeritud häälteenamus.
    1. Igal liikmel on üks hääl. Liige ei või hääletada, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.
    1. Liikmete teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.
  7. Juhatus
    1. Juhatus juhib ja esindab FE-d. Juhatuse liikme alammäär on kolm ja ülemmäär viis liiget.
    1. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada FE-d kõigis õigustoimingutes, välja arvatud FE-le kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja asjaõigusega koormamine.
  8. Vara jaotamine FE lõpetamise korral
    1. Vara jagamisel FE lõpetamise korral määratakse õigustatud isikud üldkoosoleku otsusega.

Põhikiri on kinnitatud FE üldkoosolekul 25. veebruaril 1999. aastal Tartus.

Tahad saada osaks
meie vennaskonnast?

Saad osaks meie üritustest ja leida
uusi tutvusi terveks eluks

Liitu meiega