Walter Pent

Haridus

Elulugu

Vil! Walter Pent sündis 22. jaanuaril 1920. a. Ta lõpetas Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi 1938. a. ja siis järgnes sõjaväeteenistus, Tondi sõjakool (sama ajal kui vil! Paavo Loosberg) ja lõpuks lahingukool. Teise Maailmasõja vältel teenis W. Pent tüürimehena laeval mille ülesandeks oli meremärkide panemine ja hooldamine Eesti vetes. Esimeseks sõjaoperatsiooniks oli sel laeval 1941. aastal dessandi toimetamine Muhu ja Saaremaad ühendava tammi vallutamiseks. Seda operatsiooni peeti väga oluliseks ja selle mõjul jätkus tema meremehe-tegevus kuni sõda lõppes tema laevale Saksamaal. Peale seda jätkas ta oma sõja tõttu Tallinna Tehnikaülikoolis pooleli jäänud õpinguid ja lõpetas Hannoveri Tehnikaülikooli 1948. a. diplomeeritud insenerina. Rootsis asuva isa kutsel asus ta Rootsi. Stockholmis ühines ta korp! Fraternitas Estica’ga coetus 1948/1949.

W. Pent saabus Kanadasse 1951. a., kus ta asus Montrealis tööstusinseneri kohale ja sai 1957. a. inseneri töökoha Kanada föderaalvalitsuse Avalike Tööde Ministeeriumis Ottawas. Elades Montrealis, võttis ta aktiivselt osa Korp! Fraternitas Estica tegevusest. Kui ta asus Ottawasse, siis tegutses ta korduvalt Ottawa Eesti Seltsi juhatuses ja 1970. a. oli selle esimees. Ottawa eestlaste poolt valiti W. Pent Kanada eestlaste Rahvusliku Välisvõitluse Nõukogusse ja hiljem korduvalt selle järeltulijasse Eestlaste Kesknõukogusse (EKN), mille juhatuses on ta täitnud Ottawas asuva abiesihehe kohuseid. Eduka tegevuse tõttu kujunes W. Pent EKN erivolinikuks Kanada parlamendi juures. Eesti taasiseseisvumise perioodil volitasid Kanada eestlased teda osa võtma 1990. a. ja 1991. a. Tallinnas toimunud Eesti Kongressist. Samal ajal osales ta “Action Estonia” tegevuses Ottawas mõjutades Kanadapoolset tegevust Eesti üleminekul turumajandusele ja demokraatiale.

W. Pent’i kõige tähelepanuväärsem saavutus oli Balti õhtute organiseerimine Ottawas Parlamendimäel. Kui valmis A. Viirlaidi raamatu “Ristideta Hauad” ingliskeelne tõlge (Diefenbackeri eessõnaga), siis kavatses EKN selle saata posti teel kõigile Kanada parlamendi liikmetele. Selle asemel tegi W. Pent ettepaneku korraldada parlamendihoones dinee parlamendi liikmetele ja nendele isiklikult raamatud üle anda. Seda mõtet toetas senaator P. Yuzyk, kes oli vil! W. Pent’i hea tuttav ja nii saigi isiklik kontakt loodud parlamendiliikmetega. Esimene Balti Õhtu toimus 1973. a. ja selle esinduslauas olid Kanada valitsuse kabinetist 7 ministrit, eesotsas välisminister M. Sharp’iga.

Senaator P. Yuzyki juhtimisel organiseeriti Balti Käenduskomitee, milles olid esindatud kõik 4 alamkojas esindatud erakonda ja kus kaasesimeheks oli 10 aasta jooksul finantsminister Wilson, kes oli vil! W. Pentile suureks abiks Balti õhtute organiseerimisel. Kuna Balti aukonsulitest oli esimesel õhtul kohal ainult Eesti aupeakonsul meie auvil! Ilmar Heinsoo, mis vil! W. Penti arvates oli ebanormaalne, organiseeris ta Leedu aupeakonsuli sõidu Ottawasse, kus P. Yuzuk isiklikult veenis teda tulevikus osa võtma. Samuti ühines sellega Läti aupeakonsul. Niimoodi kujunesid Balti Õhtud esinduslikeks ja kaalukateks üritusteks.

Balti õhtud, arvult 19, toimusid nüüd korrapäraselt igal aastal kuni 1993 ja on jätkunud erinevetel teemadel ka järgnevatel aastatel. Kolmandast Balti õhtust kutsuti osa võtma ka välisriikide diplomaatilised esindajad. Niimoodi ühinesid ka teiste NATO riikide saadikud nende õhtutega ja Balti Õhtud kujunesid sündmusteks, mis mõjutasid paljusid riike kinni pidama seisukohast mis ei tunnistanud Eesti, Läti ja Leedu “de jure” kuulumist Nõukogude Liidu koosseisu.

Balti õhtud Parlamendimäel kujunesid maailmas ainulaadseteks regulaarselt korduvateks sündmusteks, kus üks riik - Kanada - on lubanud endistel immigrantide rahvusgruppide esindustel pidada oma parlamendihoones funktsioone ehk aastapäevi kui neid ei saanud tähistada omal maal sealse valitsuse okupatsiooni tõttu. Samaaegselt vajaliku poliitilise informatsiooni levitamine Kanada poliitikutele ja valitsusliikmetele aitas tugevasti kaasa Balti rahvaste probleemide ja iseseisvus püüete taastamisele ja tõepoolest oli Kanada esimeste hulgas, kes tunnustas Balti riikide iseseisvust 1991 a. mitte de jure vaid ka de fakto.

Korp! Fraternitas Estica tegevuses on vil! Walter Pent’i tähelepanu all olnud meie tegevuse taastamine Eestis ja Tartu Konvendi hoone rekonstrueerimise toetamine oma isikliku panusega. Ta on jätkuvalt ühenduses Eesti frateritega ja aitab nende ettevõtmisi korraldada. Meie korporatsiooni sugupuu, mille pidamine katkes sõja ajal, on taastatud ja edasi arendatud Walter Pent’i poolt.

Koostas vil! Heldur E. Meema
Torontos, 10. 01. 2002

Olulise panuse eest eestluse hoidjana Kanadas, omistas Eesti Vabariigi president 2005. aastal Walter Pentile Valgetähe IV klassi riikliku autasu. Samal aastal valiti Walter Pent korp! Fraternitas Estica auvilistlaseks. Ühe murdosana auvil! Walter Penti panusest korporatsiooni tegevusse on muuhulgas kindlasti mainimist väärt korporatsiooni sugupuu, mille taastamise ja arendamisega Walter tegeles.