Voldemar Tilga

Haridus

Elulugu

1991. a. augustikuul saatsid sõbrad ja kolleegid manalateele Eesti ühe erudeerituma veterinaarteadlase professor Voldemar Tilga.

Voldemar Tilga sündis Viljandimaal Kärstna vallas Põrga mõisas 21. aprillil 1915. a. Ema töötas mõisas, isa oli mobiliseeritud sõjaväkke ja sai surma enne poja sündi. Kärstna 6-klassilise algkooli lõpetamise järel asus Voldemar tööle Valka, kus tal töö kõrvalt oli võimalik õppima asuda Poeglaste Gümnaasiumi juures korraldatud õhtukursustel. Valga gümnaasiumi lõpetas ta 1935. a. Järgnes sundaja teenimine kaitseväes, kus ta käis ohvitserikoolis.

1937. a. astus Voldemar Tilga Tartu Ülikooli loomaarstiteaduskonda. Juba stuudiumi ajal tundis V. Tilga huvi pedagoogilise ja teadustöö vastu, töötades ühtlasi teaduskonnas assistendina. Õppetöö kõrval võttis ta talle omase energiaga osa ka seltskondlikust elust, olles korporatsiooni Fraternitas Estica aktiivne liige. Seoses keeruliste sõja-aastatega tuli V. Tilgal ülikool lõpetada kaks korda. 1942. a. anti talle ajutine loomaarsti diplom ning teistkordselt lõpetas ta loomaarstiteaduskonna 1946. a.

Peale ülikooli lõpetamist asus ta tööle TÜ Veterinaariateaduskonnas loomataudide ja mikrobioloogia kateedri assistendina. Alates 1947. aastast asus V. Tilga pedagoogilise tegevuse kõrval tööle ka nooremteadurina vastloodud Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudis. Tööde tulemused teadurina ei lasknud end kaua oodata. 1949. a. kaitses ta kandidaadiväitekirja marutaudi laboratoorse diagnostika probleemidest. Aastail 1951-1954 töötas ta praktilise veterinaararstina Tartu ja Paide veterinaarialaboratooriumides, mis tuli kahtlemata kasuks edasises teaduslikus ja pedagoogilises töös.

1954. aastal asus V. Tilga uuesti tööle ELVIsse, kus ta töötas kuni surmani. Instituudis on V. Tilga olnud noorem- ning vanemteaduri ja ligi 25 aastat mikrobioloogia laboratooriumi juhataja ametikohal. Aastail 1959-1961 oli ta Instituudi teadusdirektor. Viimastel aastatel töötas prof. V. Tilga veterinaariaosakonnas professor-konsultandina.

Teadustöös on V. Tilga põhjalikumalt uurinud veterinaarse mikrobioloogia, loomade nakkushaiguste diagnostika, profülaktika ja ravi küsimusi. 1959. a. kaitses ta doktoriväitekirja Moskva Veterinaaria Akadeemias teemal "Sigade punataudi epizootoloogiast Eesti NSV-s ja punataudi immunogeneesi eksperimentaalne uurimine". Professorikutse omistati talle 1965. aastal. Prof. V. Tilga on kahe riikliku preemia laureaat ning kahe Üleliidulise Rahvamajandussaavutuste Näituse pronksmedali omanik. Talle on antud kolm audoktori tunnistust. V. Tilga omab teenelise teadlase aunimetust. Virga kirjamehena on ta trükis avaldanud 259 teaduslikku tööd, neist 5 raamatut ja 3 brožüüri. Kaasautoriks on olnud ta 4 raamatule. 1991. a. valiti prof. V. Tilga EPA audoktoriks.

Eriti viljakas on olnud V. Tilga töö noore teaduskaadri kasvatamisel. Tema juhendamisel on valminud 25 kandidaadiväitekirja. Konsultandiks oli ta kolmele doktoritööle.

Targa ja suure praktiliste kogemustega teadlasena on V. Tilga jätnud kustumatu jälje nii veterinaarteadusse kui ka kogu Eesti loomakasvatuse arengusse.