Uno Aleksander Lipp

Elulugu

Nii oli 23. dets. 1917 Eesti ohvitser Uno Lipp Rumeenia sõjaväljalt, kui sääl olud Vene sõjaväes võimatumaks saanud, lahkunud, et ennast lähema kodumaa teenistusesse pakkuda ja Tallinnas Eesti polku astuda. Ta tahtis üksi mõneks päevaks Harkovi ligidal ühe perekonna juures, kellele ta tänu võlgu, külalisena viibida ja siis kodu poole edasi reisida. Siis lõppesid jaanuarikuu viimasil päivil kõik teated noore mehe saatusest. Omaksed olid tema kohta kõige suuremas mures. Nüüd alles, enam kui 7 kuu järele, jõudis rõõmustav sõnum koju: Uno Lipp on terve ja on, kui kodu poole pääsemise tee kinni pandi, noore Ukraina riigi teenistusesse ohvitserina astunud.
Postimees 28.09.1918

Uno Lipp, endine Tartu õigusteaduse Üliõpilane, oli 1918. aasta algusel Rumeeniast koju tulemas, et siin isamaa kaitsjate rinda astuda. Ukrainas aga pandi tema kodutee kinni ja siis on noormees raske aja tormidesse kadunud. Üks sõnum ütleb, et leitnant Lipp 1919. aasta augustikuus Konstantinoopolis hospidalis nr. 3 surnud on, teine, et ta 1920. aasta märtsi kuus veel elus oli ja Armawiri linnast Kubani maakonnas, kindral Wabijewi väeosadega enamlaste vastu võideldes, Gruusia poole taganes. Mis peale selle noore Eesti ohvitseriga sündinud, selle kohta puuduvad kõik sõnumid. Peaks aga keegi lõuna poolt tulnud optantidest kadunu saatuse kohta midagi selgemat teadma, siis palutakse seda lähemalt teatada Nõo jaama kaudu, Nõo õpetajale. M. Lipp.
Postimees 20.12.1922

Märkused