Saul Nieminen

Haridus

Elulugu

Saul Nieminen, hüüdnimega Sakke, sündis Soomes, Lõuna-Karjalas, Taipalsaari vallas 31. oktoobril 1913. aastal.

Aastal 1936 astus ta Helsingi ülikooli õppima teoloogiat, ning liitus Savolainen osakuntaga. Tegeles 1938. aastast alates Savolainen osakunta toonase ajalehe Kalakukkoga.

Kevadsemestril 1939 sõlmiti SavO ja C!F!E! vaheline stipendiaatide vahetamise leping, aga ilmselt juba enne lepingu sõlmimist olid tol semestril C!F!E! stipendiaatidena Tartusse õppima tulnud Saul Nieminen ja Eero Tolamo. Nendest Nieminen võeti 1939. aasta kevadsemestril korporatsiooni liikmeks.

Nieminen ei jätkanud Tartu ülikoolis teoloogia õpinguid, vaid õppis eesti keelt. Ta õpetas eesti üliõpilastele soome keelt, ning tema keelekursused olid populaarsed.

Saul Nieminen oli korporant, aga ka innukas skaut niin Soomes kui ka Eestis. 1939. aasta mais on talle annetatud Tartu Skautide Maleva Skaudisõbramärk „Liilia” ning 1939. aasta detsembris Noorte Kotkaste Peastaabi Välissõbra märk.

Vilistlane Nieminen lõpetas Helsingi ülikooli teoloogia magistrigraadiga aastal 1942, ning ordineeriti preestriks Mikkeli linnas 4. juunil 1942. Ta töötas toonase liiklusministeeriumi (kulkulaitosministeriö) ümberasujate tööteenistuse koolitusjuhina 1940-1942, nagu eespool mainitud, sõjaväekaplanina 1942-1944 ning Soome relvavendade liidu piirkonnasekretaarina 1944-1945. Alates aastast 1945 erinevates täiskasvanute koolitusasutustes. Talle annetati koolitusnõuniku auaste aastal 1977 ning 1983. aastal on ta saanud Lõuna-Karjala fondi auhinna.

Saul Nieminen oli Soomes aga tuntud kui mitmekülgne kultuuritegelane, kooli- ja kasvatusmees. Täiskasvanute koolitusasutuste rektorina töötas ta Poris, Rovaniemel ja Kemis ning rahvaülikooli rektoriks sai ta 1964 a. Edela- Karjalas, Joutsenos. Tööd erinevates koolides on kogunes tal üle 30 aasta. Saulis olid ühendatud töö ja harrastused. Rovaniemel tegutses ta kolm aastat Yleisradio stuudio programmijuhina, Joutsenos kuus aastat Maakonnaliidu ajutise asjaajajana. Ajakirjanduse valdkonnas oli ta “Partiojohtaja”, “Siirtopoikien Työpalvelu”, “Paateneen Viesti”, “Tapuli” ja “ITÄSUOMI” peatoimetaja ning paarikümne aasta vältel erinevate ajalehtede kirjandus-, teatri- ja muusikaarvustaja. Sõja ajal oli Saul Nieminen suurtükiväeohvitser ning selle kõrval hoidis korras ka vaimuliku ja haridusohvitseri ülesanded. Ida-Karjala noorsoojuht oli ta aastatel 1943-1944. Kuid eelkõige tuntakse teda kui head kirjameest, kelle sulest ilmus ajalooteoseid, bibliograafiaid ja üle tosina raamatu

korp! Indla kavaler ja aurebane 1939. a.