Roman Woldemar Wiidik

Haridus

Elulugu

1924-1929 TÜ, veterinaaria
1936 Viini Veterinaarülikool, dr.med.vet. "Ueber das Vorkommen von Fleischvergiftern und Abortus-Bang-Bakterien in Fällen von weisser Fleskniere des Kalbes"
1959 Stockholmi Ülikool, dr.med.vet "Experimentelle Studien über den schwedischen avirulenten Schweinerotlauf - Impfstoff AV/R9"

Kuulunud Fraternitas Dorpatensisesse

1926-1931 TÜ abjõud ja assistent
1931-1934 Saarde jaoskonna loomaarst
1934-1936 Jõgeva linna ja jaoskonna loomaarst
1936-1938 TÜ stipendiaat Viini, Brno, Utrechti, Hannoveri, Kopenhaageni ja Stockholmi veterinaarülikoolide ning Sofia, Leipzigi, Müncheni, Berliini ja Budapesti ülikoolide juures.
1938-1939 TÜ lihahügieeni ja kohtuliku loomaarstiteaduse õppeülesande täitja
1939-1940 adjunktproffessor ja lihahügieeni instituudi direktor
1940 siirdus Soome
1941-1944 Soome armees
1946-1948 Lahti 1. linnaveterinaar
1948 Rootsi
1948-1971 Rootsi Riikliku Veterinaarmeditsiinilise Asutuse seerumi- ja vaktsiinilabori juhataja Stockholmis
Töid lihahügieeni ja immunoloogia alalt.

Rootsi Eesti Päevaleht 16.11.1984

Roman Wiidik in memoriam

Täbys suri 22. okt. professor Roman Wiidik. Ta oli sündinud 30. dets. 1905 Laiusel tookordse jsk. loomaarsti pojana.

Lõpetades 1924 Treffneri gümnaasiumi astus ta samal aastal TÜ Loomaarsti teaduskonda, mille lõpetas 1929. Töötas lühikest aega teaduskonna juures assistendina, ning pärast kaitseväes viibimist määrati ta Killingi-Nõmme ja hiljem Jõgeva jsk. vet.arstiks.

Juba üliõpilasena ilmnes tema huvi teaduslike probleemide vastu ja kui teaduskonnas oli ette näha ühe pensionile siirduva õppejõu lahkumist, saadeti ta 1936 stipendiaadina välismaale, kus ta doktoreerus Viinis.

1938 määrati Roman Wiidik Liha järelevaatuse ja Kohtuliku loomaarstiteaduse õppetoolile, alguses dotsendina ja hiljem professorina.

Suvel 1940 siirdus Soome teaduslikule õppereisile, kuid poliitilise olukorra halvenemisega kodumal ei pöördunud enam sinna tagasi. 1941 kui algas jätkusõda Soome ja N.Liidu vahel, astus ta vabatahtlikuna Soome armeesse, kus teenis 1944. a. lõpuni ja saavutas majori auastme.

Soome armees oli ta Äänislinnas (Petroskoi) ühe Soome suurima hobuste välilaatsareti (1000 hobust) šeffkirurg ja röntgenoloog. Sõjaliste teenete eest annetati talle a. 1942 Soome Vabadusrist.

Juba armees olles sai ta Soome kodakondsuse ja vet.-legitimatsiooni ning pärast siirdumist erru oli Urjalas ja Lahtis jaoskonna ja linna vet.-arstiks.

1948 Siirdus Rootsi, kus asus tööle Statens Vet.med. Anstalti seerumi ja vaktsiini labori juhataja kohale laboraatori nimetusega, kus töötas pensioniseerimiseni 1971.

Uurimistööde tulemusist valmis tal teine väitekiri, mida 1959. a. kaitses Stockholmi Vet.-Ülikooli juures omandades teise doktoritiitli.

Roman Wiidik on avaldanud hulga teaduslikke töid ja uurimusi rahvusvahelistes ja rootsi vet.-ala ajakirjades nin on pidanud loenguid nii Rootsis kui välismaadel.

Roman Wiidik polnud ainuüksi erk ja viljakas teadlane - tal olika teisi vaimseid huve ja harrastusi - näiteks filiateelia, muinsuste kogumine jne. Nauditav oli tema musitseerimine klaveril kitsamas ringis ja suure loodusesõbrana olid mitmekordselt läbi rännatud kõik Täby ümbruskonna metsad - eriti sügisel, kui sambla alt piilusid välja kukeseened ja puravikud...

Äkitselt katkes Sinu elulõng, mis juba mõnda aega oli rebenemise piiril. Raske on kanda leina - eriti Sinu artistist tütrel, kes elab Soomes, samuti Sinu kaasveljedel korp! Frat. Esticast, kolleegidel ja arvukatel sõprade perel on Sinu lahkumine Igaviku radadele suureks kaotuseks.

Soovime sulle rahulikku puhkamist pärast pikka ja edukat elutööd - otium post negotium!

H. Riispere