Robert Røsberg

Haridus

Gümnaasium:

Gustav Adolfi Gümnaasium

Ülikool:

Tartu Tervishoiu Kõrgkool, 2026

Elulugu

Olen Robert Røsberg, 23-aastane norra juurtega eestlane. Olen sündinud Norras, kuid terve elu elanud Eestis. Keskhariduse omandasin Gustav Adolfi Gümnaasiumis, millele järgnes ajateenistus. 2026. aasta juunis lõpetasin Tartu Tervishoiu Kõrgkooli füsioteraapia eriala ning töötan praegu täiskohaga füsioterapeudina.
Ülikooliõpingute kõrvalt käisin kahel suvel Southwestern Advantage’iga Ameerikas raamatuid müümas. Lisaks tegin Eesti väikelinnades umbes 500 tundi ukselt uksele müüki. Ameerika oli vaieldamatult kõige raskem asi, mida ma kunagi teinud olen. Võin öelda, et suur osa minu enesekindlusest põhineb teadmisel, et olen võimeline rasketest asjadest läbi tulema ja mitte alla andma. 2025. aasta suvi viis mind murdumispunkti lähedale, kuid tegin selle lõpuni just oma väärtuste tõttu, mis jäävad minuga elu lõpuni.
Vabal ajal tegelen spordiga ja õpin keeli. Kasvasin üles kolme keelega ning olen iseseisvalt juurde õppinud veel kaks. Vene keelt olen õppinud aastaid puhtast isiklikust huvist. Hispaania keele olen seevastu alates juulist mõne kuuga intensiivselt üles töötanud ning 14. novembril ootab mind ees B1-taseme eksam. Pikemas perspektiivis on mul ambitsioon jõuda elu jooksul kümnes keeles vähemalt B2-tasemeni.
2025. aasta kevadel jooksin maratoni. Üks sõber pakkus välja, et jookseksime viie kuu pärast Riia maratoni, ja mina vastasin: „Davai.“ Ma polnud selleks hetkeks elu sees üle seitsme kilomeetri jooksnud. Võtsin eesmärgiks läbida maraton kolme ja poole tunniga ning lõpuaeg oli 3:30:07. Finišis varisesin kokku ja vajasin pärast kõrvalist abi, et kõndida. Vähemalt sai eesmärk täidetud.
Sealt edasi võtsin sihiks ultrajooksmise, kuid vigastasin oma hüppeliigeseid. Üks vigastus viis teiseni ning intensiivsemast spordist olen nüüdseks eemal olnud umbes 12 kuud. Positiivse poole pealt on see andnud mulle füsioterapeudina väärtusliku võimaluse oma keha paremini tundma õppida ja taastusravi põhimõtteid ka enda peal rakendada. Lõpusirge paistab juba ning loodan peagi taas täisväärtuslikult sportima hakata.
Ilmselt viib minu tee järgmise paari aasta jooksul Norrasse magistriõppesse. Keel on suus ja pass taskus, nii et vähemalt kaks takistust on juba kõrvaldatud. Kuni järgmise suveni olen aga kindlasti Eestis.