Paul Georg Laaman

Haridus

Sõjaväeteenistus

Elulugu

Paul Laamann lõpetas aastal 1912 Tartu Aleksandri gümnaasiumi, seejärel astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. Aastal 1915 mobiliseeriti ta Esimesse maailmasõtta, selle käigus lõpetas ta Venemaa keisririigi Vladimiri sõjakooli, Peterburis, 1916. aastal ülendati nooremleitnandiks ning teenis Esimeses maailmasõjas 37. Siberi küti tagavarapolgus.

P. Laamann osales Eesti Vabadussõjas ning oli 28. november 1918 kuni 17. detsember 1918 1. Jalaväerügemendi 7. kompanii ülem; 7. jaanuarist 1919 kuni 9. augustini 1919. aastal Laiarööpmelise soomusrongi nr. 2 komandör, soomusrongide diviisi staabiülem.

P. Laamann osales Vabadussõjalaste Liidu poliitilistes tegevuses ning kuulus Võrus vabadussõjalaste ringi ja tegi agarat poliitilist kihutustööd, mille tagajärjel saadeti ta teenistusest Kaitseliidus "sundpuhkusele". Ta nimelt arreteeriti 12. märtsil 1934 Võrus, viidi Tallinna keskvanglasse ja teda eeluurimisvangistuses 25. juunini 1935, mil sõjakohus otsuse langetas ja ta mõisteti üheks aastaks tingimisi vangi. Pärast vanglast vabanemist saadeti Kuressaarde asumisele, kust tal lubati sügisel 1935 asuda elama Tartusse, kus lapsed koolis käisid. Võrumaale ei tohtinud ta ka külalisena minna. 8. detsembril 1935 oli ta vapslike mässajate Pärnu maantee rajooni juht, kuid ta ei saanud sellisena tegutseda, kuna ta arreteeriti ning mõisteti kohtus 20 aastaks sunnitööle kõigi õiguste kaotamisega. Suurema osa vanglas veedetud ajast viibis ta üksikkongis Tallinna keskvanglas. 6. mail 1938 vastu võetud amnestiaseaduse alusel vabastati vanglast 73 vabadussõjalast ja 106 kommunisti. Aastal 1940 põgenes ta mitmel korral GPU eest ning oma elu päästmiseks asus ta viimsel hetkel ümber Saksamaale.

Pärast Teise maailmasõja algust liitus Paul Laaman Saksamaal moodustatud Politseipataljon Ostlandiga, mille 2. kompanii juhina 1942. aastal teenis Ukrainas, Dneprogesi elektrijaama juures.

P. Laamann oli Teise maailmasõja lõpus, 1944. aasta septembris Eesti nõukogude vägede taasvallutamise ajal moodustatud Löögiüksus Admiral Pitka organiseerija ja staabiülem.

Paul Laamann vahistati nõukogude julgeolekuorganite poolt 22. oktoobril 1944. aastal ning 15. novembril 1945. aastal mõisteti nõukogude erikohtu poolt süüdistatuna Vene NSFV §58-1a, 58-11 alusel surma ning hukati 25. jaanuaril 1946.

Kotkaristi V klassi teenetemärk 22.01.1931
Vabadusristi I liik 3. järk 17.12.1920