Konstantin Georg Aleksander Linnamägi

Haridus

Sõjaväeteenistus

Elulugu

1922 Üliõpilasleht nr 1, 15.02.1922

31. jaanuaril s. a. suri südame nõrkusesse peale infulentsa põdemist korp. Fraternitas Estica tegevliige stud. jur. Konstantin Linnamägi.

K. Linnamägi sündis 9. detsembril (v. st) 1899. a. Narvas. Seitsme aastasena asudes vanematega Tallinna sai seal alghariduse. Keskkoolis käis Tallinna Peetri reaalkoolis ja Nikolai gümnaasiumis. Peale viimase Venemaale evakueerimist jätkas õppimist Narva gümnaasiumis, mille 1918. a. kevadel lõpetas. Peale sakslaste maale tulemist asus Peterburisse elama, kust ta sama aasta suvel Eestisse tagasi tuli. Vabaduse sõjast võttis K. L. algusest saadik osa, millest ta ise järgmist jutustas:

Novembrikuu 1918. a., kui punased Eestisse tungisid, astusin vabatahtlikult sõjaväkke, kui kaitseliitlane ja olin 4-as, pärast 5-das jalaväe polgus. Kui meie väed Jõhvi maha olid jätnud, sõitsin Tallinna ja detsembri algul astusin teenistusse kooliõpilaste roodu. 15-mal dets. 1918. a. lahkusin sealt ja läksin I. Tallinna löögi pataljoni. 26-mal detsembril sõitsime liinile, kus meid kindral Tõnisson soomusrong nr. 2. peäle dessandiks määras. Sellest saadik teenisin soomusrong nr. 2. peal ja võtsin osa Tapa, Rakvere, Tartu, Valga, Petseri ja Irboska äravõtmisest. Aprillikuus 1919. a. astusin E. V. sõjakooli. 5. oktoobril s. a. ülendati mind suurtükiväe lipnikuks ja määrati teenistusse kindluse batareisse nr. 2, kus kuni juunikuuni 1920. a. Irboska frondil teenisin. 3. juulil määrati mind 3-da väljasuurtükiväe divisjoni Viljandi ja sealt 15. juulil Tallinna suurtükiväe alamohvitseride kooli. Minu raporti peale sain 16. sept. 1920. a. sõjaväest vabastatud ja siis astusin 23. sept. Tartu ülikooli õigusteaduse osakonda.

K. L. võitis oma heasüdamlikkusega ja otsekohesusega kõikide sümpaatia, kellega kokku puutus. Veel rohkem aga võitis ta oma ülevoolava temperamendiga, millega ühendatud olid mitte väiksed muusikalised anded. Tema rahutus hinges, mis esimesele pealiskaudselt vaatlejale vast vähe ütles, oli küllalt tõsist ja intensiivset püüet omale kindlalt ülesseatud selgele eesmärgile jõuda. Suured lootused, mis K. L. oma elutungiga lähedalolijates äratas, lõpetas kõikidele ootamata halastamata surm, jättes ainult temast kõige paremaid unustamata mälestusi.