Karl Tubalkain

Haridus

Elulugu

Pärast Tallinna Tehnikagümnaasiumi lõpetamist 1937. a siirdus sõjaväeteenistusse Tartu 2. üksik-jalaväepataljoni, kust lähetati Sõjakooli aspirantide inseneriväe kompaniisse, mille lõpetas 1938. a kevadel. 29. augustil 1938. a võeti vastu Sv Tehnikakooli, ülendati lipnikuks ja 1. oktoobril 1938. a määrati motomehaanikaklassi. Muutunud olukordade tõttu katkestati kursus ja 5. augustist 1940. a ülendati ta kutseohvitseri õigustega nooremleitnandiks.

Teenis pioneeripataljonis rühmaülemana ja seejärel Punaarmee 180. sapööripataljonis roodukomandörina, mille koosseisus viidi ta sõja puhkedes Venemaale. Langes 1941.a juulikuu alguse esimestes lahingutes Porhovi rajoonis sakslaste kätte ja viibis Ida-Preisimaal Ebenrode ja Stablacki sõjavangilaagris, kust vabanes 1941. a novembris. Kodumaale jõudnud, töötas Tallinnas Kopli politseijaoskonnas. Teise Nõukogude okupatsiooni eel lahkus oma teenistuskohalt ja 2. novembril 1944.a põgenes Hiiumaalt paadiga Rootsi.

Abiellus 30.05.1943 Rita Dutschinskyga.

Õppis Stockholmi Kuninglikus Tehnikaülikoolis, mille lõpetas 1947. a masinaehitusinsenerina. Töötas Holmberg Industria A. B. ja Svenska Fläkt Fabriken A. B. konstruktsioonibüroos. 1951. a mais emigreerus Kanadasse ja töötas Montrealis Du Pont of Canada ettevõttes konstruktori-joonestajana. 1955. a siirdus USA-sse. Töötas Ohios, alguses joonestajana ja hiljem senior supervisor`ina, erialaks raua töötlemine ha vastavate masinate konstrueerimine.

Abielust abikaasa Ritaga sündis kaks poega. Võttis osa Clevelandi Eesti Seltsi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ja Ohio Võitlejate Ühingu tegevusest ning oli Clevelandi Kultuuraedade toimkonna liige.