Kaarel Lukk

Elulugu

Olen sündinud 31.03.1914 Tartumaal Luke vallas taluomaniku pojana. Õppisin kohalikus valla- ja Nõo kihelkonnakoolis ning Hugo Treffneri eragümnaasiumis 1928-1931 a. Isa varajase surma tõttu olin sunnitud oma õpingud katkestama, et end rakendada kodutalusse ja jätkata oma isade tööd. Põllumajanduse teadmisi omasin iseõppimise teel ning talvekursustel ... Põllutöökoolis 1932, 1933 ja 1934 aastatel. Sõjaväe sundaega teenisin 1935/36 a. Tartus Ratsarügemendis. Pärast sõjaväest lahkumist olin isalt päritud "Antsukese" talu omanik ja tegelik kasutaja kuni kodumaalt lahkumiseni. Oma taluperemeheks olekul viisin talus küllaltki lühikese aja jooksul läbi silmapaistvaid uuendusi: maaparanduse, metsakülvamise, peaauhinnakohase viljapuu- ja iluaia rajamise, uute hoonete püstitamise, tiigi kaevamise ja kodukaunistamise, põllutööriistade uuenduse ning koduloomade tõuaretuse alal jne.

Võtsin osa põllumeeste liikumisest ja teiste organisatsioonide tegevusest. Nii olin Luke Põllumeeste kogu ja hiljem Isamaaliidu Luke osakonna liige. Samuti võtsin osa majandus- ja piimaühingu, Kaitseliidu, tuletõrje- ning haridusseltsi tegevusest. Ka olin Põllutöökoja Luke Maanoorteringi asutajaliige ja esimees ning 1939 aastast kuni juunipöördeni Põllutöökoja Elva ja Otepää põllumeeste konverentside maanoorte assistent.

Punaste I okupatsiooni ajal võtsin osa punastevastasest tegevusest iganes, kus seda vähegi sai. Nii olingi küüditavate nimekirjas, kuid küüditamisest õnneks pääsesin. Ja kui Saksa ja N. Vene vahel puhkes sõda, võtsin osa omakaitselasena kodumaa vabastamisel Nõo ja Tartu lahingutest. Pärast Lõuna-Eesti punajõududest vabastamist olin omakaitse Nõo Kompanii II rühma ülem ja ka ühtlasi edasi kodutalu majapidaja ning Nõo valla põllumajandusjuht. Samuti võtsin osa Saksa võimude poolt meile lubatud organisatsioonide tegevusest. Lisaks eelnimetatud seltskonnategevuse olin veel tegev Tartu-Nõo Aiandus-Mesindus Seltsis ja Luke Elektri Ühingus, kus olin esimeses esimees ja teises asutaja liige ja esimees.

Peale kohaliku tavalise omakaitse kohustuse võtsin osa rindevõitlusest Peipsi ääres 1944 veeb., ja sama aasta suvel punajõudude üldsissetungil meie kodumaale Lõuna- ja Kesk-Eestis kuni kodumaa mahajätmiseni.

Meie II vabadussõjast osavõtmisel sain kahel korral allohvitseri astmes aukraadi ülendust ning tunnustati 2 kl. teeneteristi omamise vääriliseks. Koos Eesti vägedega 21. sept. ületasin Eesti-Läti piiri. Saksamaal Neuhammeri õppelaagris kuulusin major Vase rügementi, kust aga peatselt s.a. okt. astusin Tölzi Junkrute kooli ning sealt hiljem Tšehhi, Saksa Tanki-Jalaväe Sõjakooli, kus viibisin kuni venelaste saabumiseni Tšehhimaale. Peagi koondati rindel lagunenud Eesti diviisi osasid Taanis, kus siis mind määrati Lennuväe Abiteenistuslaste pataljoni ausbilderiks.

Ajal, mil Taanis formeeritud uus Eesti rügement saadeti Saksamaale rindele, deserteerusin Saksamaal ning tulin illegaalselt tagasi Taani, kus liitusin koos teiste Taani maha jäänud eesti sõjaväelastega Taani saksavastase liikumisega. Pärast kapitulatsiooni 1945 mais kuulusin juba Taani Punase Risti hoolealuste hulka ja millega siis algas pikaajaline rusutud laagrielu.

Pärast võidupüha siirdusin Taani taludesse, et praktiseerida selle maa põllumajandusega, mis esialgu kestis ainult augustini. Septembris sõitsin Rootsi, kus suuremaks eestlaste keskustes levitasin Taanis viibivate eestlastele abistamise aktsiooni ning kus ka refereerisin olukorda sõjapäivil Saksamaal ja Taanis. Detsembris sõitsin tagasi Taani. 1946. a. viibisin Jüütimaal põgenikelaagrites ning ühtlasi moodsamates taludes põllumajanduse praktikal.

1947. a. kevadel siirdusin merele (laevapuusepana), et tutvuda lähemalt teiste maade ja rahvastega. Nii oled minu reisud mitmel pool Soomes, Norras, Egiptuses, Palestiinas, Kreekas ja Türgis. Sama aasta sügisel 1947 astusin merelt teenitud rahaga Taani Rahvusvahelisse Ülikooli, kus õppisin tähtsamaid võõrkeeli, filosoofiat, psühholoogiat ning ühiskonnamajandust. Kahe semestrilise kursuse lõpetasin järgmisel aastal kiitva hinnanguga. 1948. a. sügisel immatrikuleerisin end Taani Kuningliku Veterinaar- ja Põllumajandus Ülikooli, kus õppisin kuni 1957. aastani. Pärast õpinguid, sama aasta suvel töötasin ekstraassistendina Ülikooli taimekasvatuse katsetalus, kus ma muidu suveti studio vaheaegadel töötasin aianduse alal.

Olgu veelmainitud, et ka Taanis olles võtsin osa seltskonna tegevusest. Peale paari põgenike laagri juhatusliikmeks olekut olin korraldava toimkonna esimees meie Võidupüha tähistamisel 1945. a. Siis samal aastal Taanis viibivate eesti põllumeeste lõikuspeo korraldamisel ning veel mitmes eestlaste kokkutulekutel. Aastal 1951 kui energiline põllumeeste juht cand.jur. O. Viirsoo organiseeris endiseid põllumeestekogu mehi, olen sellest ajast EPK Taani Esinduse esimees.

Eesti tutvustamisega ja kommunismivastase selgitustööga Taanis algasin juba 1947. a. Nii korraldasin Taani ülikoolides Eesti Vabariigi tähistamise. Samuti tegin ülikoolides referaate Eestist ja kommunismi hädaohust. Samadel ainetel refereerisin veel konservatiiv ja Venstre (põllumeeste) noorte organisatsioonides, rotaryklubides ning üliõpilaste poliitiliste vaidlus koosolekutel. Saatsin avalikke kirju. Tervituskiri ... temast lugupidavate eestlaste nimel Taanis. Samuti saatsin protestikirju Taani võimudele liitlaspõgenikega ebainimliku kohtlemise pärast ning ebaõigete Taani maakaartide vastu jne. Olgu nimetada, et nende kõikide eelpool nimetatud aktsioonide läbiviimiseks ning avalikkusele teatavaks tegemiseks kasutasin Taani meie sõbraliku ajakirjanduse abi, kus mul on hääd sidemed parempoolsete lehtedega.

Andsin viimastele veel kaastööd meie varasematest kodumaa uudistest ning kes ka veel samuti ära tõid minu kõnekoosolekutest oma lehekülgedel pikki referaate. Ka Kopenhageni ringhäälingus on mul side olemas, mis on mitmel korral kasuks olnud meie kodumaa taastamisel.

Aastal 1951 abiellusin Hälsingboris Magda Terasega ja alates 1952. a. elan pidevalt Rootsis. Meie abielust sündis tütar Mari 13. märtsil 1952.

Aastal 1952 veeb. astusin korp! Estica noorliikmeks. Minu akadeemiliseks isaks on vil.kand.jur. O. Viirsoo.

Kaarel Lukk
08.05.1953