Julius Prisko

Julius Prisko

Isikuandmed

Sünniaeg: 02.04.1881

Surmaaeg: 16.03.1967 (Thirlmere, Austraalia)

Staatus: Kaasvõitleja (ksv)

Haridus

Gümnaasium: Tartu Aleksandri Gümnaasium

Gümnaasiumi lõpetamise aasta: 1907

Sõjaväeteenistus

Osales Vabadussõjas

Elulugu

Sündis 04.04.1881 Võrumaal Uue-Antsla vallas. Õppis 1892-1907 Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja lõpetas 1907. aastal Tartu Kroonugümnaasiumi. TÜ arstiteaduskonda astus ta 1907. aasta sügisel ja lõpetas arsti astme väärilisena 1918. aastal.

Otse koolipingist astus Prisko Vabadussõtta, mille tegi kaasa sõjaväljal rindekirurgina ning TÜ haavakliiniku assistendi ja kirurgina, assisteerides professor Zoege von Manteuffelit. Prisko vastutusel oli ka Toome kliinikute varustamine Vabadussõja ajal.

Pärast sõda asus ta tööle Viljandi haigla kirurgiaosakonna juhatajana. Prisko kehtestas osakonnas eeskujuliku korra, kuid riivas sellega Viljandi saksa eraarste, kes käisid haiglas oma erapatsientidele operatsioone tegemas ja said sellest suurt tulu. Kuna Prisko ei lubanud mittekirurge enam osakonda gastroleerivalt opereerima, siis tema peale kaevati ja Tallinna Rahukohus mõistis Prisko süüdi. Prisko kaebas edasi Haapsalu-Tallinna Kohtupalatile. Tunnistajateks toodi Viljandi arstid ja eriti dr Mats Nõgese tunnistusest selgus, et Prisko tulekuga tekkisid küll konfliktid, kuid mitte tema süü läbi, vaid dr Benno Thomsoni ja teiste alatult käitunud saksa arstide tõttu. Prisko mõisteti õigeks.

1930. aastal lahkus Prisko Viljandist Tallinna. Ta abiellus dr Erika Zorgenfreiga ja asus tööle Tallinna Haigekassa Haigla kirurgiaosakonna juhataja, Eesti Punase Risti ambulatooriumi kirurgi ja eraarstina. Pealinnaski sattus ta oma sirgjoonelise käitumisega saksa arstide põlu alla, kuna ei keeldunud koostööst juudi arstidega.

1940. aastal tunnistas Eesti Arstide Koja Eriarstide Toimkond Julius Prisko haavahaiguste ja ortopeedia eriarstiks.
1935. aastast alates oli ta ka Tallinna Keskvangimaja arst ja jätkas selles ametis 1940-1941.
1941-1944 oli ta kirurgia ja ortopeedia eraarst, sest Saksa okupatsioonivõimude poolt vallandati Tallinna Haigekassa Haiglast kõik arstid, kahtlustatuna kommunistlikus meelsuses.

1944. aastal põgenes Prisko koos perekonnaga Saksamaale.
1961. aastal õnnestus tal asuda Austraaliasse ning veeta oma vanaduspäevad Thirlmere´is.
Julius Prisko suri 16.03.1967 Austraalias Thirlmere´is.

Märkused

Välja visatud 1912 konvendilõhe tulemusena. Hilisem korp! Ugala asutajaliige.