Johann Eilau

Haridus

Elulugu

Olen sündinud 5. juunil 1910 Jõgeval. Koolis käimist algasin Tartu reaalgümnaasiumis ja viimast kaks gümnaasiumi klassi lõpetasin Tallinna reaalgümnaasiumis 1929. Selle järele töötasin maamõõdutöödel riigi ja eramaamõõtjate juures kuni sügiseni 1935. Vahepeal õppisin omal algatusel raadioasjandust, et võisin sooritada Eesti Postivalitsuse juures rahvusvahelise raadiotelegrafisti eksami. 1935-1936 olin telegrafistiks Eesti laevas s/s Piretil ja 1937 a peale Soome laevas s/s Sarmatia. Kuni selle torpedeerimiseni 1940 juunis Atlandil. Selle järel elasin lühemat aega Hispaanias ja Itaalias ja asusin siis Soome. Soomes töötasin lühemat aega maamõõdutöödel ja 1941 a jälle telegrafistina. Hiljem tulin tagasi Tallinna. Tallinna Tehnikaülikoolis algasin õppimist 1942. a. sügissemestril ehitusosakonnas. 1943. a. suvel abiellusin. 1944. a. suvel põgenesin uuesti Soome ja sealt Rootsi. Peale mitme laagri asusin Stockholmi, kui sain teate, et siinses Tehnika Ülikoolis võimaldati õppimist jätkata. Õppimist algasin siin 1. märtsil 1945 ja olen pidevalt õppetööst osa võtnud, väljaarvatud suvevaheajal, millal olen praktikal olnud.

Johann Eilau
21. mail 1947

Meie vil! Johann Eilau 96 aasta pikkune elu

Johann Eilau sündis 5. juunil 1910. a. Jõgeval. Tema isa töö tõttu Postiametis tuli tihti elukohta muuta. Elati Hiiumaal, Haapsalus, Vaivaras, Tartus ja Tallinnas. Algkooli lõpetas ta Tartus, keskkooli 1929 a. Tallinnas. Johannil oli kolm õde. Lydia suri Jõgeval 2002. aastal. Nooremad õed Salme ja Meta elavad Rootsis.

Johanni ei võetud kaitseväeteenistusse südamevea tõttu. Majanduskriisi oludes ei olnud edasiõppimise võimalusi. 1930. a. suvel töötas ta maamõõtjana. Siis võttis ta suuna selle aja kõrgtehnoloogia, raadiotelegraafi poole. Hästi sooritatud eksami järel kutsuti ta Inglismaale Eesti laeva Piret raadiotelegrafistiks. Sealt siirdus ta Soome kaugsõidu laevale, millel sai töötada neli aastat kuni 18. juunil 1940. a. saksa allveelaev selle Atlandi ookeani põhja laskis. Päästepaat, Hispaania kalalaev, Madrid, Barcelona, Rooma, Berliin, Stockholm ja siis tagasi Helsingisse.

Euroopas käis sõda ning säästetud raha ei saanud kasutada õpingute jätkamiseks. Johann elas Helsingis, hiljem Tamperes kus töötas maamõõtjana. 1941. aastal kutsuti Johann Soome sõjaväe raadiojaama. Ta oli Soome mootorpaatide rühmas raadiomeheks nende operatsioonidel Eesti rannikumeres.

Johann Eilau jõudis tagasi Tallinna 1942. a. Õhtuti töötas ta raadiojaamas, päeval õppis Tallinna Tehnikaülikoolis. Oma tulevase abikaasa Heljo Torrimiga tutvus ta oma õe Meta kaudu. Abielu sõlmisid nad 5. juunil 1943. a. Tallinna Raekojas, kuhu Joann tuli ülikooli eksamilt. Nädal hiljem toimus laulatus Kaarli kirikus. Tallinna eluperiood lõppes kui vene lennukid 9. märtsi 1944. a. pommitamisel hävitasid Joanni ja Heljo kodud. Lahkuti Soome, sealt Rootsi. Põgenikelaagris elamise perioodil Joann jätkas õpinguid Stockholmi Tehnikaülikoolis. 1947. a. lõpetas ta selle, nädal hiljem sündis tütar Mare Ingrid, kolme aasta pärast poeg Jaak Juhan.

1947. a. liitus Joann Eilau korp!ga Fraternitas Estica. See oli talle väga tähtis ning tema tegutsemine korporatsioonis kestis elu lõpuni.

Stokholmis töötas ta oma uue elukutsega Swedish State Power Board’is. Kui poliitilised tuuled muutsid põgenike elu Rootsis ebakindlaks, lahkuti 1951. a. aprillis Kanadasse Montreali ja sealt Vancouveri.

Vil! Joann Eilau töötas kuni pensionile minekuni veejõujaamade insenerina tammide, tunnelite ja allmaa-jõujaamade ehitamisel kompaniides Wright Engineering Ltd, IPEC, Crippen and Associates, BC Engineering Company, BC International Engineering ja BC Hydro. Pensionile siirdumiseni 1975. a. oli ta oma nii kindlameelse õppimistahtega omandatud elukutsel töötanud 24 aastat ning ta jätkas oma Engineering Consulting and Design firmas. Frater Joann oli andekas keelte alal, valdas eesti, inglise, rootsi, soome, saksa ja prantsuse keelt ja see oli suureks plussiks tema edukas kutsetöös.

Meie vil! Johann Eilau oli väga tegev Vancouveri Eesti ühiskonnas. Lisaks juba nimetatud meie korporatsioonile oli ta Peetri koguduse nõukogus, Eesti Seltsis, Eesti Kultuuri Ühingus, Mäeotsa maatoimkonnas, Lääneranniku Eesti Päevade juhatuses, Skaudi ja Gaidide Sõprade Seltsis ja Eesti Kirikufondi juhatuses kus ta valiti auliikmeks. Peale Eesti iseseisvumist austati Soomepoisse Hõbedase Tammelehega ja ta kandis seda aumärki erilise uhkusega.

Meie korporatsioonivend Johann käis iga pühapäev kirikus ja see andis talle sügava rahulduse ja südamerahu. Ta oli suur looduse armastaja ja tema perekonnal on armsaid mälestusi Mount Seymor’i ja Mount Garibaldi matkaradadelt. Joannil meeldis teha jõukohast metsatööd tütre pere maakodus.

Vil! Joann Eilau tütar Mare ütleb et ta on oma isa käest õppinud loodusearmastuse, huvi pildistamise vastu ja oma päeva organiseerimise täpse ajakava kohaselt ning oleks vaja olnud rohkem omandada tema täpsust, kohusetunnet ning järjekindlust ja enesekontrolli majanduslikes küsimustes.

Vil! Joann Eilau sai peale 96 aasta pikkust ja rikkalikku elu kutse ajast igavikku 1. septembril 2006. a. Kanadas Vancouveri linnas.

vil! Veljo Kalep
16. september 2006

----
insener; ehitusinsener; tsiviilinsener
Projekteeris elektri tootmiseks vajalikke veetamme, tunneleid, allmaa jõujaamu ja lahendas raudbetooniga ühenduses olevaid probleeme

1930ndad Wright Engineering Ltd., Eesti maamõõtja
1936-1940 Kaugesõidulaev, raadiotelegrafist
1944 Rootsi
Swedish State Power Board, Rootsi
1951 Kanada
BC Engineering Company, Kanada
BC Hydro, Kanada
BC International Engineering Company, Kanada
Crippen and Associates, Kanada
1975- Engineering consulting and design company, Vancouver, omanik

E.E.L.K. Toronto Peetri Kogudus (Kanada), nõukogu liige
Eesti Kultuuri Ühing Kanadas
Skaudi ja Gaidide Sõprade Selts, esimees
Vancouveri Eesti Kirikufond (Kanada), juhatuse liige; abiesimees; auliige; esimees; nõukogu liige
Vancouveri Eesti Pensionäride Ühing (Kanada), liige
Vancouveri Eesti Selts (Kanada), liige

Harrastused
muusika, mängis trummi kooli ja kaitseliidu orkestris