Hugo Johannes Möldre

Haridus

Gümnaasium:

Tartu Aleksandri Gümnaasium, 1915

Ülikool:

LL.B., Tartu Ülikool, 1923

Sõjaväeteenistus

Elulugu

1915 Tartu Aleksandri Gümnaasium
1915 TÜ õigusteadus, loodusteadus
1918 TÜ ajalugu-keeled, õigusteadus
Võttis osa Vabadussõjast IV soomusrongi ülemana
1920-1923 TÜ õigustedus*
1942-1943 TÜ, filosoofia
võttis osa I maailmasõjast

1922-1925 Tallinna-Haapsalu rahukogu kohtuameti kandidaat,
1924 oli Siseministeeriumi Politseivalitsuse ülema abi,
alates 1925 abiprokurör,
1927, kuni 1928 vandeadvokaat Tallinnas, mil ta Nõukogu poolt välja arvati. Kaardimängukirgsundis teda vekslite peale raha laenama. Põgenes võlgnike eest 1928.a. oktoobris Prantsusmaale ja sealt edasi L.-Ameerikasse või Austraaliasse. naases 1929.a. Eestisse kus arreteeriti klientide raha kõrvaldamise pärast.
1944 Rootsi.

MälestadeKapteeni HUGO JOHANNES MÖLDRE 130
/ 25.5.1896 - 16.12.1983 /

Sündis Tartumaal Haaslava vallas Kriimani mõisas.
Lõpetas 1915 Tartu Aleksandri Gümnaasiumi.
Lõpetas Petrogradis sõjakooli.
Osales I maailmasõjas rooduülemana.

Autasustatud vapruse eest Georgi mõõgaga.
( Ühtedel andmeteI autasustati I MS ajal Georgi mõõgaga ca 8000 ohvitseri, teistel andmetel – 5622 ).

Vabadussõjas soomusrongide diviisis alamkapten.
Lõpetas 1923 TÜ õigusteaduskonna,
korp! Fraternitas Estica.
Politsei Peavalitsuse ülema kt ja vandeadvokaat Tallinnas.
Läks 1939 Soome.
Talvesõjas väljaõppel Lapuas rahvusvahelises SISU brigaadis.
Astus 24.6.1941 ERNA salka.
Maabus 9.7.1941 dessandiga Salmistu randa.
Võitles ERNA koosseisus kuni 6.8.1941.
Õppis 1942-1943 TÜ filosoofiateaduskonnas.
Põgenes septembris 1944 Rootsi.
Töötas Göteborgi ülikooli arhiivis.
Elas ja lahkus Göteborgis.

___________

Riia rindel asuv VI Siberi korpus, mida oli tugevdatud 2. Läti kütibrigaadiga läks ööl vastu 23. detsembrit 1916. aastal pealetungile Miitavi üldsuunal ning murdis mitme kilomeetri sügavuselt Saksa rindesse sisse.
Rünnaku käigus purustati täielikult Saksa 106. diviis, võeti üle 1000 vangi ning saadi sõjasaagiks kogu 106. diviisi suurtükivägi.
Seda operatsiooni võib lugeda Vene vägede edukaimaks terve sõja jooksul Riia rindel.
Selle lahingu eest autasustati 2. Läti kütibrigaadi löögigrupi ülemat polkovnik Karlis Goppersit Georgi ordeni 3. järguga.
Ühtekokku pälvisid selle operatsiooni eest Georgi ordeni või mõõga 38 läti kütipolkude ohvitseri.
Lisaks Frickhofile pälvis selle lahingu eest Georgi autasu veel kaks eestlast –

Georgi Mõõga

7. Bauska kütipolgu roodukomandör leitnant H U G O M Ö L D R E
3. Kurzeme kütipolgu ohvitser Eduard Melts.

https://www.ra.ee/apps/georgi/html/georgi_ordeni_ajalugu.html#mook
Selle mehe elust saaks hea põnevusfilmi:

“Aastail 1928-1929 politseiuurimise all, süüdistatuna klientide raha omandamises ja Monte Carlo kasiinos maha mängimises (karistuseks kolm kuud aresti 1929-1930, tasus kõik võlad). Eesti kaitseväes kapten, alandati 1930. a reameheks. Alates 1933. a töötas uuesti vandeadvokaadina. 1930ndate keskpaigas püüdis NKVD teda spiooniks värvata ja osales mõnda aega Eesti luure kassi-hiire mängus Nõukogude Liidu luurega.”

“Sõja ajal käis korduvalt Eesti ja Soome vahet ja korraldas Soome põgenenud eestlaste asju. Sõjakooli õppejõu amet, “Erna” salga juhtimine, võimalus Soome-Eesti vahet vabalt sõita jm paneb arvama, et Hugo Mölder oli Soome sõjaväeluures kõrgel kohal. Õppis 1942-1943 TÜ filosoofiateaduskonnas. Põgenes 1944. a Rootsi, töötas Göteborgi ülikooli arhiivis. Oli 1946-1947 Göteborgi Kuninglikus Rannakaitse suurtükiväe rügemendis ohvitseridele vene keele lektor. Kui NSVL delegatsioonid käisid Rootsis, siis oli mitmel korral Rootsi delegatsioonide juures (esines oma poja Fred Möldre nime all) nõunikuks ja vene keele tõlgiks. Võimalik, et töötas Rootsi luure heaks. Kaasmaalastega suheldes hoidis madalat profiili, toetas abistamisorganisatsioone, kuid üritustel peaaegu ei osalenud. 28. novembril 1978. a ülendati EV eksiilvalitsuse juhi Tõnis Kinti käskkirjaga majoriks.”