Hjalmar Arendi

Haridus

Elulugu

Isa oli politseiametnik, ema kooliõpetaja. Varajasemad eluaastad elati Keila-Joal, kus isa oli politseikonstaabliks. Peale isa surma 1932. a. koliti taas Tallinna.

1935 lõpetas Tallinna linna I algkooli ja astus Tallinna 2. poeglaste gümnaasiumi. 1938. a. lõpetas progümnaasiumi kursuse ja 1941. a. Tallinna Majandusliku Erikooli. Alates 1942. a. kevadest õppis Tallinna Tehnikaülikooli ehitusosakonnas ning tegeles aktiivselt korvpalliga. (hiljem on meest nimetatud noorteklassi erakordseks korvpallitalendiks, kelle spordimehetee katkestas sõda)

Soovis mobilisatsiooni eest Soome põgeneda. Kuna isa oli olnud politseinik, siis riiete puudusel pani jalga isa püksid ja läks info peale asukohta, kus pidi laev väljuma. Organiseerijad, nähes, et Arendil on jalas politseiniku püksid, kahtlustasid, et mees võib olla politseinik ja võib neid üles anda. Ja nii jäigi seekord minemata.

1943. a. aprillis mobiliseeriti Arendi Eesti Leegioni ning suunati Bad-Tölzi junkrukooli (oli seal teiste hulgas koos Valdo Kallioniga). Bad Tölzist sai sügisel puhkusele ning hakkas kohe otsima esimest võimalust Soome sõitmiseks. Kui tuli kätte aeg tagasisõiduks Bad-Tölzi saatis Arendi oma õe Kallioni juurde hädavalega, et mees on haige ja ta ei saa nendega koos tagasi tulla. Kallion muidugi sai aru, et tegemist oli valega, kuid eks iga mees teeb ise oma otsused. Peagi avanes võimalus sõita Soome. Soomes astus armeesse (vänrikki) 11.IX.1943. Oli rindel Rajajoel III/JR47-S. Läks Soomes sõjakooli ja lõpetas ohvitserikursuse. Autasustati 4. järgu Vabadusristiga. Tagasi Eestisse tuli 19.augustil 1944.a. ja oli Klooga õppelaagris. Kui Soome vormid kokku korjati ja lattu viidi, siis nemad läksid tagant uksest ja võtsid oma vormid tagasi. (Hiljem osalesid koos soomepoisist sõbra Olaf Klaseniga nn. Pääsküla kokkupõrkes, seljas Soome vormid. Klaseni mälestused sellest kokkupõrkest on kirjas Laari raamatus September 1944 lk. 258-261)

Oli Narva rindel mingis Saksa üksuses, kus tema sõnul ei olnud ühtegi eestlast. Rindel kohtas ka neid eestlasi, kellega oli koos Bad-Tölzis olnud. Peale rinde kokkuvarisemist põgenes oktoobris Rootsi. Rootsis oli laagris metsatööl, põllutööl. Alates 1945. a. sügisest asus õppima Rootsis Kuningliku Tehnikaülikooli tee- ja vesiehitus osakonnas.