Georg Jakob Konstantin Kõll

Haridus

Sõjaväeteenistus

Elulugu

Olen pärit põlistest Kõll'i taludest Viljandimaalt, Viljandi khk. Vana Tänassilma vallast. Kõlli talud asusid Valma küla ja Oiu vahel otse Võrtsjärve ääres. Sündisin aga Tallinnas 6. augustil 1897. a., isa majaomanik Jaak K., ema Anna neiuna Kulderknupp Hagerist, Kalli talu peretütar.

Alghariduse sain kodus, siis Eugen Niklasseni eraalgkooli, Tallinna linnakoolis ja lõpuks Tallinna linna õhtugümnaasiumis. Esimese maailmasõja, vene revolutsiooni ja Vabadussõja tõttu lõpetasin gümnaasiumi alles kevadel 1921. a. Vahepeal olin 1918. a. vangistatud kommunistide poolt ja 1918/19. a. olin rindel Vabadussõjas.

Peale lühiajalist viibimist Berliinis 1921. a. astusin 1922-I Tartu Ülikooli õppima majandusteadusi ja alates 1926. a. ka õigusteadusi. Õppimine jätkus mõningate vaheaegadega kuni 1937. a., mil olin tervislistel põhjustel sunnitud lõplikult katkestama õppimist.

Tartus elades töötasin Tartumaa Pangas 1922-1927. a., siis Tallinnas Eesti Panga peakontoris 1927. a. rahareformi ettevalmistamisel, mis kehtestati 1. jaan. 1928. a. ja Pikalaenu Pangas, mis sai loodud sama rahareformiga, Riiklikute laenude ja hiljem ka Maatulunduskapitali osakondade juhatajana alates 1. jaan. 1928 kuni 1939. aastani. Alates 1939. a. kuni vallandamiseni NSV Liidu okupatsioonivõimude poolt 1940. a. sügisel olin riiklikute- ja riigiosavõtuga töötavate ettevõtete jaoks, kinnise panga kujul, loodud uue keskasutuse A.s. "Keskkassa" juhatuse liikmeks ja asjaajaja-direktoriks.

Olulisemate ülesannetena Pikalaenu Pangas 1928-1939. a. tuli minul likvideerida esimeste iseseisvuse aastate "Gründertum'i" raske pärandus, Eesti Pangast ühendusega rahareformiga ülevõetud n.n. "külmanud laenud", kogusummas 38 miljonit E. krooni ulatuses. Saneerides raskustesse sattunud ettevõtteid ja likvideerides elujõuetuid, õnnestus mul selle probleemi lahendus 10 aasta jooksul, ärahoides suuremaid kahjusid riigile.

Maatulunduse kapitali osas võiks nimetada ühistegeliste piimatööstuste saneerimist ühenduses piimatööstuste võrgu ümberkorraldamisega koostöös Põlluministeeriumiga ja põllumajanduslikkude keskasutustega. (Selle töö eest määras Põllutööministeerium minule erilise rahalise autasu).

Ühenduses teenistusega Pikalaenu Pangas olin neljal korral eriülesannetel komandeeritud Lääne-Euroopa riikidesse. Pikalaenu Panga ülesandel olin veel A.s. Unioni, A.s. Globuse ja A.s. Eesti Kunstsarve Tehased O. Kereson ja Ko. revisjoni komisjonide liikmeks.

Saksa okupatsiooni ajal 1941-1944 sept. töötasin muu hulgas ka Eesti Majanduskojas Tööstuse peaosakonna juhatajana kuni NSV Liidu teise okupatsioonini, mil tuli asuda pagulusse, teiste võimaluste puudumisel esialgu Saksamaale.

Saksamaal, Augusburgis, töötasin USA Sõjaväelise Valitsuse (Military Government) juures 1945-1948. a. Natsionaalsotsialistliku Valitsuse poolt sundvõõrandatud käitiste revidendina ja hiljem nende endistele omanikkudele tagasiandmise aktsiooni järelvalvajana kuni 1948. a. sügiseni, mil kogu aktsioon vahepeal loodud Saksa Liiduriigi vastavatele võimudele üle anti.

Saksamaal haigestusin 1948. a. Haigena asusin Rootsi 1950. a. Rootsis töötasin algul arhiivitöölisena Lundi ülikooli Statistika Instituudis kuni augustini 1951. a. ja sealt peale mind raviva arsti dotsent Helge Colldahli juures, abistades teda tema uurimistöödes nii Lundis kui ka hiljem Stockholmis St. Görani haiglas.

Alates 1956. a. maikuust töötan Rootsi Geoloogilises asutuses (Sveriges Geologiska Undersökning) riigiteenistuses Geokeemia ja Keemia laoratooriumites, kus minu peamiseks ülesandeks on määrata rootsi metalli muldade väärismetallide sisalduvust, nii spektraalanalüüside kui ka tavaliste keemiliste analüüside abil.

Paralleelselt olen õhtuti jätkanud dotsent H. Colldahli abistamist nii statistiliste kui ka tehniliste probleemide lahendamisel spektraalanalüüside ja ka isotoopide radioaktiviteedi mõõtmisel.

Perekonnaseisult olen abielus:
30.05.1928 Alma-Elisabeth Kuusik (s. 17.09.1901), lahutatud 25.05.1929. a.
21.12.1936 Ellen Anderson (s. 19.03.1907)

Lapsed teisest abielust:
1) tütar Liis, s. 25.01.1938 Tallinnas, fil.kand. 1966. a., abielus Mati Klaari'iga 14.05.1965
2) poeg Jüri, s. 27.09.1941 Tallinnas, fil.kand. 1966. a.
3) Tütar Anu-Mai, s. 16.01.1946 Augsburgis, dipl.redaktor. 1966. a. ja fil.stud.

Saadud aumärgid:
1) Eesti Vabadussõjast osavõtmise medal
2) Läti Vabariigilt Läti vabastamisest osavõtmise medal
3) Kaitseliidu Kalevi Maleva 10. a. teenistuse mälestusmärk
4) Eesti Punase Risti rinnalkantav rist II liik I järk. Annetatud Majandusministri poolt teenete eest majanduse alal
Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk 24.02.1938

Juuli 1967
G. Kõll