Endrik Tamm

Haridus

Sõjaväeteenistus

Elulugu

Sündinud 29.08.1894 Plindsi talus Tõlliste Vallas Valgamaal. Õppis Uru vallakoolis, Hargla Kihelkonnakoolis ja Valga linnakoolis. Pärast seda Soomes Helsingis Maanviljelyslysseos.

1915. a. mobiliseeriti I maailmasõtta. Samal aastal lõpetas Krasnoe Seloos allohvitseride kooli ja 15. oktoobril Oranjenbaumis sõjakooli. Võitles Riia rindel 11 Siberi Küttide - Tema Kõrguse Maria Feodorovna polgus. Teenete eest Üksküla lahingus annetati Püha Vladimiri 4. järgu auraha mõõkadega. 15. mail 1917 saabus Rakvere linna, kus ühines 1. jalaväe polguga. Polgu ülema polkovnik A. Tõnissoni poolt määrati 2. roodu koosseisu ja hiljem roodu ülemaks. 4. novembril 1917. aastal sattus Muhumaa kaitsel sakslaste kätte vani, kust saabus kodumaale 6. mail 1918. 30. novembril 1918. aastal astus vabatahtlikult Vabadussõtta, 15. detsembril 1918 saabus Tallinnast 8. rooduga 5-nda Rakvere Jalaväe Polgu ülema oberst Nikolai Reek'i käsutusse. Samal päeval, koos teiste roodudega, pidi asuma Rägavere kaitseliinile, kust Rägavere lahingu järel pidi taganema, milline taganemine koos vastupanuga kestis kuni Kehra jaamani.

4. jaanuaril 1919. aastal leidis aset nn. Lääne-Arudevahe lahing, kus 8. rood soomusrongi nr. 2 abil hävitas pealetungiva kommunistide lahinguüksuse. Taganema löödud vaenlase kaotus oli 26 langenut ja saagiks saadi karabiinereid ja saapaid sõdalastele. Korda läinud lahingu tõttu sai rooduülemast leitnant Endrik Tammest Staabi kapten ning Vabaduseristi II/3 kavaler.

Aprilli keskel 1919 paisati Rakvere jalaväepolk Lõunarindele Pihkva linna vabastama ning seejärel kaitsepositsioonidele Velikaja jõe vasakkaldale. 4. juunil 1919 ülendati Endrik Tamm ülemjuhataja Laidoneri käskkirjaga staabikaptenist kapteniks ning sama päevakäsuga määrati ta 4. Kitsarööpmelise Soomusrongi ülemaks.

Sõjaväest lahkumisel 6. mail 1920 siirdus Endrik Tamm tsiviilteenistusse Põllutöö ministeeriumi, kus määrati Tarvastu Ringkonna Riigimaade valitsejaks asukohaga Tarvastu mõisas. 1923 likvideeriti ringkonna valitsejate kohad ning E. Tamm määrati Riigimaade asjaajajaks.

1923 astus E. Tamm Tartu Ülikooli Metsateaduse osakonda vabakuulajana. 1925-1926 õppis Tartu Õhtugümnaasiumis, mille lõpetas cum laude ning sai seejärel ülikooli täieõiguslikuks üliõpilaseks. 1936 võeti vastu Fr. Estica perre. 1938 lõpetas ülikoolis kõik praktilised tööd ja eksamid.

Oli Tarvastu Malevkonna pealik 1929-1934. TArvastu mõisa maadest sai Vabadussõja veteranina tasuta 2 hobusega haritava normaaltalu põllu-, heina- ja karjamaa ning hoonetega. Seda talu majandas isiklikult 1921 kuni 1944, millal kommunistid talu ära võtsid.

Sõjamälestusena omas Vabadussõja mälestusmärki, Rakvere Jalaväe Polgu kuld sõprussõrmust. Maleva pealikuna annetati talle Valgetähe rist ja Kotkarist.

Teise maailmasõja algul määrati Viljandimaa ERÜ juhiks asukohaga Viljandis. 1944. a. algul määrati Viljandi Tagavararügemendi adjundandiks. Kui rügement evakueeriti Saksamaale oli koos rügemendiga Neuhameris. Lõpetas Neveklau Sõjakooli ja pärast seda võttis osa lahingutest kapten Triiki pataljonis. Sõja lõpupäevadel määrati reservi Taani Odense linna. Pärast II maailmasõja lõppu 1945. a. 8. mail siirdus elama Flensburgi linna, kuuludes seal Saksa majandusse. Oktoobris 1945 kolis Oldenburgi linnas asuvasse Ohmstede D.P. laagrisse, kus oli metsatööde juhatajaks.

1949. aastal okupatsioonivõimude loaga sooritas Göttingeni ülikooli juures Ph.D kraadi kaitsmise, misjärel siirdus USAsse 1949. a. novembris.

Esimeseks elukohaks oli New York, kus algul töötas lihttöölisena, kuid alates 1951-1954 tehnilise joonestajana. Seejärel kuni 1967 keemikuna International Testing Laboratorys Newarkis ning Vitro laboratooriumis East Oranges. Seejärel pensioneerus ning asus elama Lakewoodi N.J.

Oli tegev järgmistes ühingutes:
Eesti Ohvitseride Keskkogu (juhatuse sekretär)
Lakewoodi Võitlejate Ühing (juhatuse liige)
New Yorki Võitlejate Ühing
Lakewoodi Pühavaimu Kogudus (nõukogu liige)
Lakewoodi Eesti Ühing (revisjoni komisjoni liige)
Eesti Arhiiv Lakewoodis (revisjoni komisjoni liige)