Elmar Pähn

Haridus

Elulugu

Sündinud: 18.11.1908 Võrumaa, Rõuge kihelkond Nursi.
Ristitud: 06.12.1908 Rõuge.
Konfirmeeritud: 30.06.1929 Rõuge.
Isa: taluperemees Tannil (Daniel) Pähn.
Ema: Anna snd Tint.
Õed-vennad:
1. Ella (16.05.1901—03.03.1968), abik: Mõtus.
2. August (20.01.1904 Võrumaa — 04.06.1963 Tartu), laul: 12.08.1928 Rõuge, abik: Linda Anastasia snd Hinnom (16.12.1902 Vajangu —1997).
3. Oskar (29.12.1905—26.02.1983).
4. Aksel (22.09.1911—06.10.1991).

Õpingud: 1919—24 Nursi valla algkool ja Rõuge kihelkonnakool, 1928—1930 Võru Ühisgümnaasium, 1931—34 Tartu Ülikooli usuteaduskond.
Pro venia concionandi/pro ministerio: ??.11.1934 Tallinn.
Prooviaasta: 1934 Koeru koguduses August Pähni juures, 1935 Tallinna Jaani koguduses Hans Kubu juures.
Ordinatsioon: 14.04.1935 Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus üldkiriku vikaariks H. B. Rahamägi poolt.
Teenistuskäik: 1935 Tallinna Jaani koguduse H. Kubu isiklik adjunkt (vikaarõpetajana)
1936 Tõstamaa koguduse aset õpetaja kohusetäitja
1936—44 Urvaste koguduse õpetaja
1936 KL Antsla malevkonna vaimulik
1944 Saksamaale
1944—45 Eestlaste õpetaja Schwerinis ja Mecklenburgis
1945 Briti tsooni eesti põgenike õpetaja, hiljem Bocholti laagris
1950 USA-sse
1950—52 Baltimore Markuse koguduse organiseerija õpetaja
1952—58 Buffalo koguduse õpetaja
1957—78 Chicago Pauluse koguduse õpetaja
1975—78 Chicago Esimese koguduse õpetaja
1954—78 Cleveland-Ohio koguduse õpetaja.

Vaimulik-perekonnaseisuametnik: 1935 Tallinna Jaani kogudus, 1936 Tõstamaa kogudus.
Usuõpetuse õpetaja: 1935 H. Kubu Tütarlaste Gümnaasium
Laulatatud: 24.07.1937 Petseri Peetri kogudus.
Abikaasa: Aino Wilhelmine snd Küüts (11.10.1915, Oudova kub), isa: köster Jaan Küüts, ema: Aliide Küüts.
Lapsed:
1 Hele-Mall (1938).
2. Hillar (1942).
3. Anne.

Maetud: Urn sängitatud Metsakalmistule.

Järelhüüe, vil! Hans Kukk

Elma Pähn sündis 18 novembril 1908 Võrumaal, Rõuge kihelkonnas Nursi vallas taluperemehe pojana. Käis Nursi ja Rõuge valla algkoolis 1919-1924. Põllutööst vabadel tundidel õppis kodus, sooritas eksamid Võru Ühisgümnaasiumi 1928 aastal peale jõulupühi ja lõpetas selle kooli 1930 aasta kevadel. Astub sõjaväkke, et täita oma sõjaväelised kohustused ja 1931 aasta kevadel lõpetab Eesti Vabariigi Sõjakooli aspirantide kursused.

Ülikooli astub ta samal sügisel 1931 ja lõpetab usuteaduskonna 1934. aasta sügisel. Prooviaasta pidas oma venna Koeru koguduse õpetaja August Pähna ja Tallinna Jaani koguduse õpetaja praost Hans Kubu juures. Sooritas Konsistooriumi eksamid 1934. aasta novembris ja ordineeriti õpetajaametisse 14-dal aprillil 1935. aastal Tallinna Toomkirikus, mille järel oli oma seniori praost Hans Kubu isiklikuks adjunktiks ja temanimelise gümnaasiumi usuõpetajaks.

1936. a. jaanuarist kuni 25-nda aprillini oli Pärnumaal Tõstamaa koguduse asetäitjaks õpetajaks. 26-ndal aprillil valiti ta Urvaste koguduse õpetajaks Võrumaal. 1937-dal aastal abiellub ta Kodavere köstri Jaan Küütsi tütre Ainoga, kes ka energiliselt lööb kiriku tööle kaasa, loodi mugav kodu ja varsti oli peregi kasvamas, kaks last sündis kodumaal ja üks võõrsil.

Peagi hakkasid kõuepilved ilmuma üle meie kodumaa ning 1944 aasta 13. augustil tuli kodumaa maha jätta ja kahe väikse lapsega pagulus teekonda alustada, jõudes Saksamaale Mecklenburgi piirkonda, kus ta teenis meie rahvuskaaslasi ja sõdurpoisse. Peale kapitulatsiooni teenis õpetaja Pähn Põhja Saksamaal Hannoveri piirkonnas ja hiljem Põhja-ReinWestphlias asuvaid põgenikelaagreid. Saabudes USA-sse 1950-ndal aastal Baltimoresse, asutas ta Markuse koguduse ja juba 1952. aastal asub ta Buffalosse, kus teenib Buffalo ja Clevelandi eesti kogudusi. 1961. aastal läheb ta Chicago Pauluse koguduse õpetajaks ja hiljem teenib mõlemaid Chicago kogudusi.

Chicagost lahkub ta vanaduspuhkusele Torontosse, kuid selle asemel, et olla pensionär, saab ta omale uue tiitli "Lendav Pastor". Selle asemel, et olla erus, võime teda leida Vancouveris, Clevelandis, Lakewoodis, Chicagos ja möödunud aastal isegi oma armsas Urvaste koguduses kodu-Eestis. Tal ei olnud ükski koht kaugel, igale poole kuhu teda kutsuti, te ei öelnud kunagi ei, vaatamata sellele, et tervis ei olnud kõige parem. Ta oli julge võitleja oma rahva eest, igas oma jutluses ja kiriku palves tõstis ta esile meie ma ja rahva kannatusi ja palus Issanda õnnistust meie kannatavale kodumaale. Kõigevägevama tahtel ta sai ka näha oma töö vilja, Eesti Vabariigi taassündi.

Kuuludes korporatsiooni Fraternitas Estica perre võttis ta innukalt osa korporatsiooni elust, olles meile alati abivalmis isiksus. Elmari ja Aino kodu oli alati lahkelt avatud. Viimati, see oli mõned päevad enne sinu lahkumist, istusid sa sõprade seltsis ikka sama elavalt ja huumorilikult nagu alati, see oli nagu jumlaga jätmine oma sõpradega, kellega sa oled niipalju kordi mugavalt koos istunud. Sa oled käinud meie lipukirja järgi. Meie perekondliku jõulupuu koosviibimisele on jäänud tühi koht.

Sind leinab korporatsioon Fraternitas Estica pere. Puhka rahus.

Sit tibi terra levis.