Bernhard Alexander Tuiskvere

Sõjaväeteenistus

Elulugu

Sündinud 4. juunil 1901 (u.k.j.) metsaülem Hugo Leonhard Tiismanni (aastast 1936 Tuiskvere) ja tema abikaasa Natalie (s. Werenhof) pojana Partsis, Pühalepa vallas Hiiumaal. Alghariduse omandas kohalikus kihelkonnakoolis. 1912-1918 õppis Tallinna Keiser Nikolai I (pärastine Gustaf Adolfi) gümnaasiumis. Küpsuseksami sooritas Tallinna Vene gümnaasiumis 1919 ja Tallinna linna Saksa poeglaste gümnaasiumis 1920.

Aastast 1920 Tartu ülikooli põllumajandusteaduskonna metsaosakonna üliõpilane. Lõpetas ülikooli 1925. a. dipl. metsateadlasena. Diplomitöö: Hiiu saare rannikluited, nende kinnitamine ja metsamine. Hiljem õppis Tartu ülikoolis õigusteadust.

1920-1923 korp! Fraternitas Academica liige. Lahkus sealt organisatsioonist omal soovil rahvuslikel motiividel.

Võttis koolipoisina 1918. a. osa põrandaaluse Omakaitse tegevusest Tallinnas. Vabadussõjast võttis osa 1919. a. II kitsarööpmelise soomusrongi koosseisus. 1926. a. lõpetas E.V. Sõjakooli suurtükiväe aspirantide kursuse reserv-lipnikuna.

1919-1920. a. teenistuses Metsade Peavalitsuses kantseleiametnikuna ja arhivaarina.
1920-1927 olnud lühemaid aegu abimetsaülemana Kloostri, Haapsalu, Tartu Ülikooli õppe- ja katse- ning Valga metskonnas.
1927-1930 Riigimetsade Valitsuse sekretär-instruktor, ühtlasi sama valitsuse Metsamajandusosakonna juhataja asetäitja.
1930-1936 Loosi metsaülem
1931-1934 Loosi ringkonna revident-metsaülem
1934-1941 Pärnu ringkonnas revident-metsaülem, ühtlasi A/S Eesti Metsatööstuse Pärnu eksportkeskuse juhataja
1934-1940 Riigi Metsandusnõukogu liige
1941-1944 Riigimetsade Valitsuse abidirektor

1941 oli arreteeritud Vene riikliku julgeoleku komissariaadi poolt Pärnus. Vabanes vangistusest Pärnu vallutamisega saksa sõjaväe poolt.

Valgetähe IV klassi teenetemärk 24.02.1938 (Pärnu revident-metsaülem)
Looduskaitsemärk.

Paguluses Saksamaal töötas 1944-1945 teadusliku abijõuna Eberswalde metsaülikooli metsapoliitika ja metsandusliku käitismajandusteaduse instituudis. Venelaste lähenemisel Eberswaldile siirdus Lüübeckisse. 1946-1947 tegutses Lüübeckis Briti Sõjaväevalitsuse Lüübecki Eesti Metsatehnikumi ja Perdöli Balti Põllutöökooli õppejõuna Kutsuti 1946. a. Hamburgis asunud Balti ülikooli metsateaduskonna õppejõuks metsanduse ajaloo, metsatöötlemise ja metsaseaduste alal, kuid ei saanud sellele kohale asuda, sest asus 1947 kevadel Saksamaalt Rootsi.

Rootsis alates 1947 sügisest teenistuses kuninglikus Domppnidevalitsuses. Avaldanud trükis umbes 75 erialast kirjutist lühemate või pikemate töödena Tartu Ülikooli Metsaosakonna Toimetistes, Eesti Metsanduse Aastaraamatus, ajakirjas Eesti Mets, Eesti Statistika Kuukirjas, ajakirjas Eesti Metsandus Eksiilis ja mujal.

1928-1930 Eesti Metsaülemate Ühingu juhatuse sekretäriks ja esimeheks
1938-1938 Riigimetsateenistujate Keskkogu abiesimees
1938-1940 Pärnu Riigimetsateenistujate Kogu esimees
1930-1940 korduvalt olnud Viljandi ja Pärnu metsaühingute juhatuse liige ja esimees
1943-1944 ajakirja Eesti Mets peatoimetaja

Abielus alates 1929. a. Abikaasa Meta, lapsed Hillar ja Ingrid.

Novembris 1951