Artur Lepp

Haridus

Sõjaväeteenistus

Elulugu

Doktor Artur Lepp'a manalasse varisemisega on eesti arstide hulgast lahkunud üks kauaaegse praktikaga vilunumaid kirurge. Nii kodumaal kui ka eriti Põhja-Rootsis on hulgaliselt tänulikke patsiente, keda tema on abistanud oma kompetentse kutseoskusega.

Artur Lepp sündis 19. detsembril 1900. aastal Kaeraveres Virumaal. Lõpetanud Rakvere Poeglaste Gümnaaasiumi alustas ta peale Vabadussõda - millest ta aktiivselt osa võttis - sõjaväest demobiliseerimise järele õpinguid Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolis arstiteaduse osakonnas. Peale ülikooli lõpetamist 1927. aastal asus ta oma esimesele töökohale arstina Martnasse ja siirdus sealt 1930. aastast Suure-Kõpusse. 1935-1939 töötas ta kirurgina Viljandi haiglas. 1939-1944 aastatel tegutses Kärdla linna haigla juhatajana.

Artur Lepp abiellus 1940. aastal Helmi Villmesiga (s. Karu). Sellest abielust sündisid neile pojad Jüri ja Jaan.

25. septembril 1944. aastal õnnestus Artur Lepal koos perekonnaga siirduda poliitiliste põgenikena Rootsi. Peale lühikest põgenikelaagris viibimise aega alustas ta tegevust oma kutsealal. Algul laagriarstina Sundsvallis ja juba järgmisel aastal (1945-1946) kirurgina Kalixi Laatsaretis. Töötas aastatel 1946-1951 käitisarstina Riiklike Veejõujaamade ehitustel Porjus-Harsprånget'is. Aastatel 1951-1955 kirurgina Svegi Laatsaretis ja piirkonnaarstina Söderköpingis, Vilhelminas ja Särnas. Ta oli 1955. aastast kuni pensionile minekuni 1964 jaoskonnaarstiks Hörneforsis Västerbottenis. Järgmised kümme aastat töötas ta eraarstina Tyresö's, kuhu ta juba kümmekond aastat varem oli omale kodu asutanud.

Oma intensiivse kutsetegevuse kõrval jätkus tal aega seltskondlikust elust osavõtmiseks, kuigi tema elutee oli enamasti kulgenud väljaspool suuremaid keskusi.

Kadunut jäävad leinama poeg Jüri Pariisis, kasutütar Maret Rootsis ja teised sugulased, laialdane sõprade ring ning koporatsioon Fraternitas Estica, kuhu ta kuulus 1920. aastast alates.