Arno Elmik

Haridus

Elulugu

Eessõna: 10.09.2019, kui olime rebastena, koos praeguse b!vil! Martin Jalakaga üllatusviisidil auvil! Arno Elmiku 100. aastapäevale, saime vanemate vendade käest ülesandeks Arno elulugu kirja panna. auvil! Arno Elmik lubas meil enda eluloo lindistada tingimusel, et avaldame selle pärast tema minekut taevasesse konventi.

ksv! Nikolai Borzov

Arno Elmik

11.08.1919 Petrogradis (tänapäeval Peterburi) võimlemise õpetaja ja äsja keskkooli lõpetanud Eesti neiu perekonda sündis Arno. 1920. aastal kolis perekond Eestisse, Saaremaale. Arno isa jätkas oma tööd Saaremaa Ühisgümnaasiumis ning ema asus tööle algkooli õpetajana. Oma esimesed aastad kasvas Arno oma vaarisa ja hiljem vanaisa talus Saaremaa rannikul. Kooliküpsesse ikka jõudes kolis Arno koos vanematega Kuressaarde. Koolitee algas Kuressaare algkoolis ning jätkus Saaremaa Ühisgümnaasiumis. Aastatel 1938-1944 õppis Arno Tartu Ülikoolis, kus sooritas sõja viimastel päevadel veel oma lõpueksameid. Arno enda sõnul olid võimalused pääsemiseks väga piiratud, soov oli pääseda Rootsi aga olude tõttu oli ainukeseks aknaks vabadusse minek Saksamaale, kus teadmine tulevikust oli veel hägusem, kui mujal. 29. septembril 1944 lahkus Arno Kuressaarest, teadmata, kas ta kunagi oma kodukohta enam tagasi naaseb. Arno elas üle nii Saksamaa pommitamise, kolm aastat Taani piiriäärses Flensburgi linnas sõjapõgenike laagris, kus Arno pidas sealse Eesti ühiskonna jaoks arstiametit, kui ka muud raskused, mis ette tulid. Kolme aastaga tekkis Arnol soov pääseda purustatud Euroopast, tekkis võimalus minna töölepingu alusel Inglismaale. Esimesel aastal tuli töötada määratud kohas, misjärel oli võimalik endale parem töökoht otsida. Inglismaal veetis Arno neli aastat, mille jooksul sai Arno Ühendkuningriigi tööloa, mis võimaldas Arnol töötada enda alal ja koduneda tolleaegse elulaadiga Inglismaal. Siiski oli Arnol tunne, et Ühendkuningriigist tema viimast kodu ei saa. Arno oli meelitatud Bruce Hutchison’i raamatust “The Unknown Country: Canada and Her People”, mis kirjeldas elu Kandas 20. sajandi 20- ja 30.ndatel aastatel. Nii võttiski Arno ette nelja päevase reisi Kanadasse. Saabudes ookeani aurikuga Kanada randa hakkas Arno tööd otsima. Oma esimese töökoha leidis Arno idarannikul, Nova Scotia provintsis, kus töötas 44 aastat. Arno enda sõnul oli kohanemine raske, kuid Tartu Ülikoolist saadud teadmised ja oskused kandsid teda läbi raskuste. Aastal 1961 abiellus Arno oma kaasvilistlase Alfred Jursi vanema tütrega, kellega koos on antud elu kahele pojale, kes mõlemad on Frater Esticused. Aastal 1993 läks Arno erru, kuna oli kaks aastat enne oli üle elanud raskekujulise südameoperatsiooni, mille järel prognoositi Arno elueaks veel 5-10.a Peale erru minekut kolis Arno Ontario provintsi, Burlingtoni linna, kus elas oma päevade lõpuni oma pere hoolsates kätes.

Jutustamise lõpetas auvil! Elmik sõnadega “Tänasel päeval, mis on praegu 10. august veetsin terve päälelõuna ja osa päeva koos oma vendadega. Homme ootan veel külalisi, kaugemalt ja ligidalt, Los Angelesest kuni idarannikuni ja loodan, et kõigevägevam annab mulle veel päevi kaasa elada Eesti arengule ja oma korporatsiooni edukale tegevusele. Sellega lõpetan ja soovin kõigile oma vendadele ja neile, kes mind tunnevad häid päivi, hoidke alal oma positiivne ellusuhtumine ja hoidke alal standard, mida me Eesti kodu on andnud teile ja mida konvent on andnud meie vendadele. Tänan!”