Et püssirohu kombel mitte

Et püssirohu kombel mitte
Mu süda ei löö põlema,
Siis heidate te mulle ette,
Et ma ei võigi armasta`.

Küll võin ja armastangi mina,
Kuid sellest aga mahti saan-
Sest võtke, sõbrad, tähel` panna,
Mis on see, mis ma armastan.

Ma armastan hääd rasvast toitu
Ja kanget õlut peale ka
Ning pärast lõunat maha heita
Viis tundi rahus puhata.

Ma armastan ka oma piipu
Ja selles kanget tubakat.
Ning kannu juures jalgu kiiku`,
Kui teised juttu puhuvad.

Ma armastan kui kutsutakse
Mind pulmapeole abisse,
Kui kanne ringi pakutakse-
Ei tõuka mina tagasi.

Ma armastan, kui viiul hüüab
Ka teiste hulgas keeruta`.
Kui Tiiu mu`ga tantsi püüab
Ei raatsi vastu panna ma.

Mul armas kõik, mis ka ei leiduks
Siin ilmas rõõmsat, ilusat-
Ma armastan ka mõnda neidu,
Kui tabaks ühte ustavat.