Heeringa laul

See oli ennemuistsel a’al,
Kui heeringas elas kuival maal.

Ta hoidis ennast eemal veest
Ja teda peeti kassi eest.

Kord kaljas kahe mastiga
Läks teele soolalastiga.

Sel ajal sool oli kallis kraam
Ja sada kuldnat maksis aam.

Seal laeval oli heeringas,
Kes hiiri, rotte hävitas.

See heeringas oli maiasmokk —
Tal maitses väga soolavakk.

Ta näris soola hoolega
Siis mõlema suupoolega.

Ei pannud seda tähele,
Et näris augu laevasse.

Siis kaljas kahe mastiga
Läks põhja soolalastiga.

Siis vana Neptun vihastas
Ja ütles:” Kuule, heeringas,

Et kaljasesse augu sõid
Ja uue laeva põhja tõid,

See karistuseks pead sa
Nüüd merevee sees elama.

Sind merest kinni püüetaks
Ja tünni sisse soolataks!”

Ja sellest ajast, tõsi see,
On merevesi soolane.