Vennastuslaul (EKL)

Vaigistage kõne kõmu,
Kuulge tõsist laulu nüüd,
Kuulge, sõbrad, tõe sõnu,
Mehed, tõe laulu mõnu,
Kõla vastu koori hüüd!

Kes ei tea, ega pea
Lugu mehe väärtusest,
Ärgu meie märki kandku,
Meie vennasvannet vandku,
Rüvetagu mõõka meil!

Siin on karik, võta kätte,
Vahutavat viina täis.
Pühendatud mõõk sa võta,
Katet läbi pistma tõtta,
Jooma vennastuse heaks!

Vaatke, läigib minu käes —
Mõõk nii puhas, hiilgav, aus!
Katte torkan minu läbi,
Iialgi ei tee tal häbi,
Tõotan, mõõgal hoides käe!

Tule hiilgav piduteras,
Vaba meeste kaitse sa!
Meie katteid pikas reas
Oma teral kannad sa!
Katteid vabastada võtke,
Päid meil ehtigu nad nüüd,
Teise piduni siis laske
Mõõgal rahul puhata!

Siin võta sa, me päid nüüd tah’me ehti,
Su kattel mõõka hoida —
Mu vaenlane, kes teotab sind!
Kus iial üksteist näeme,
Me ikka vennaks jääme,
Mu vennas — NN — elagu!

Mine nüüd sa puhkusele,
Pidu pühendaja mõõk!
Igaüks meist olgu parem
Kuni teise piduni!
Õnne neil’, kes isadele
Püüdis olla sarnane!
Ärgu tõstku mõõka keegi,
Kes ei ole mõõga väärt!