Üksik hobune

Muusika:

K. Frenneisc

Sõnad:

H. Soop

Loojangule vastu kappab üksik hobune.
Kuhu viib küll tema tee? Kas tal pole peremeest?
Kiirest jooksust sasitud on uhke ratsu lakk,
Tolmune on sile nahk, kauneis silmis valuvahk.

Miks nii on? Sind ei vaja keegi enam nüüd.
Ja kas on kõiges selles sinul üldse süüd,
Et meil kõik masinate abil tehtud saab,
Aga sind inimene varsti unustab?

Koplist pääsnud, aina otsid oma kodu veel,
Alles jäänud on küll tee, aga maja pole see.
Põrnitseb sind sajasilmne kivihiiglane,
Just kui sulle selgeks teeks, et sa oled viimane.

Loojangule vastu kappab üksik hobune.
Kuhu viib küll tema tee? Kas tal pole peremeest?