Vanasti kui maailm loodi

Vanasti, kui maailm loodi,
võllapuud ja välivoodi valmis said,
sarviline vanatoi siis Aadamale
suure koti otri tõi.
Nüüd läks lahti imetegu:
Aadam keeras kokku segu vihase.
Ta pakkus jooki Eevale,
see võttis jalad selga, lippas kusele.

Refr: Saaremaa ja Žiguli
ja Kuressaare, Tartu õlu, õlu on.
Saku Hele, Saku Tume,
Jurmalas ja Kuldne Oder õlu on.
Pržitskene ja Lait Plevon
ja Carlsberg Beer ja Amiraali õlu on.
Koff Ykkonen, Koff Kakkonen
ja Karjala ja koduõlu, õlu on.

Vanasti, kui maailm loodi,
õlu meie ellu toodi, nii see jäi.
Nüüdki laulan õlleoodi
õige õllepõdra moodi püstipäi.
Tõstan taeva kesvamärja,
kingin talle tammepärja, seda teen.
Ülemaks kui hõbevara,
juhtigu ta minu rada, õlleke.

Vanasti, kui maailm loodi,
joodi õlut mehemoodi, iga kell.
Täna otsid õllepoodi,
nutad taga hullumoodi, süda hell.
Aeg on pöörand meile selja,
aga me ei tee sest välja, aega on.
Meile ainult üks on jumal,
ainult üks ja see on humal, humal on.