Suveöö

Muusika:

A. Oit

Sõnad:

H. Karmo

On palju luuletustes öid —
neis iga hetk on nagu surematu leid.
Need ööd on avasilmi unustatud ööd,
kus tuhas sädelevad kuldsed söed.

Need ööd on alati kui peod,
kus leegiks kuumenevad igatsuste eod…
On palju luuletustes helisevaid öid —
miks elus harva kohtab neid?

Kuid suveöö, mis meile igiomaks sai,
see suveöö ei loodud luulelennust vaid.
Siis sulle näis, et lausa lõputa on see,
kuid mulle lühikeseks jäi me helgeim suveöö.

On palju luuletustes öid,
mis nukrast kaugusest on vaimustanud meid –
me nagu karnevalipääsmeid hoiaks käes
kuid ikka keelatud on sinna pääs.
Need ööd on eksideski head,
neist tahaks rääkida, kuid vaikima neist peab.
On palju luuletustes igavesi öid –
miks elus harva kohtab neid?

Kuid suveöö, mis meile igiomaks sai…