On silmi siniseid

Kask tukkus metsa serval. Tema kõrval
on õitevaipa suikund vana saar.
Seal nende all sind nägin esmakordselt,
sest ajast jälgib mind su silmapaar.

Refr. On silmi siniseid, on merekarva,
on musti mandleid, pruune säravaid.
Kuid selliseid kui sinul haruharva,
ei terves ilmas rohkem pole neid.

Su silmis nägin pisut suverõõmu,
ja pisut sügisnukrat igatsust.
Kuid minu jaoks su silmis, väike tüdruk
on õige pisut ülemeelikust.

Refr. On silmi siniseid...

Ei saatus iial tee mind õnnest rikkaks,
vaid igatsuse mulle kinkind ta.
Sa, väike tüdruk, usu, looda ikka,
küll tuleb päev, mil õnnelikuks saad.

Refr. On silmi siniseid...

Kui tulen üksi nende puude alla,
mul sosistades lausub vana saar:
Mis elus juhtuks, ära vannu alla,
tea, sinuga on armas silmapaar.

Refr. On silmi siniseid...