Mäe otsas kaljulossis

Mäe otsas, kaljulossis,
tummai-ras-sas-saa,
elas mul üks kena neiu,
tummai-ras-sas-saa.
Ai tummai-tummai-tšik-tšik-tšik,
ai tummai-ruudi-rall-lal-laa.
Võtsin õhtul kandli kätte,
sammusin oma tutvat teed.
Lossi aken seisis lahti,
armukene laulis seal.
Kurvad laulud laulis mulle,
kurvalt kuulasin tema healt.
Aasta pärast läksin jälle
seda vana tutvat teed.
Lossi aken seisis kinni,
armuke ei laulnud seal,
surnuaialt kõlas mulle
tumedalt üks tuttav heal.
Olen lahti ilmavaevast,
tule ka minu juure sa!
Teistel armastus on magus,
meile pisarkarikas.