Norra hümn (eesti keeles)

Muusika:

R. Nordraak

Jah, me armastame seda maad,
mis kerkib
kortsulise ja tuultest parkununa vee kohal
tuhande koduga.
Armastame, armastame seda ja mõtleme
oma isale ja emale
ja saagade ööle, mis saadab
unenägusid meie maa peale.
:,: ja saagade ööle, mis saadab,
saadab unenägusid meie maa peale. :,:

Selle maa päästis Harald
oma vägilaste reaga,
seda maad kaitses Håkon,
kui Øyvind laulis;
Olav maalis selle maa peale
risti oma verega,
:,: selle kõrguselt rääkis Sverre
Rooma vastu. :,:

Talupoegade härjad ammusid,
kust vägi läks läbi,
välgud sähvisid piki randa,
nii et kodus läks valgeks.
Naisedki tõusid üles ja võitlesid
nagu tõelised mehed;
:,: teised oskasid ainult meelt heita,
aga nad tulid jälle! :,:

Meid ei olnud küll palju,
aga me võitlesime ometi edasi,
kui meid mitu korda proovile pandi
ja palju oli mängus;
sest me oleks ennem maa maha põletanud
kui saagiks andnud;
:,: tuletame meelde kas või ainult seda, mis
juhtus all Fredrikshaldis! :,:

Raskeid aegu oleme kannatanud,
lõpuks meid mõisteti;
Aga suurimas hädas usaldavalt
vabadus meile sündis.
See andis isajõudu, et taluda
näljahäda ja sõda,
:,: See andis surmale endale au –
ja see andis andestuse. :,:

Vaenlane heitis relvad käest,
avas visiiri,
meie ruttasime talle imestusega vastu,
sest ta oli meie vend.
Häbist vabaks saanutena
läksime lõuna poole;
:,: nüüd me seisame, kolm venda koos,
ja jääme nõnda! :,:

Norra mees majas ja hütis,
täna oma suurt Jumalat!
Maad tahtis ta kaitsta,
kuigi see nägi sünge välja.
Kõik, mis isad on võidelnud,
emad on nutnud,
:,: on Issand tasa korda ajanud,
nii et me võitsime oma õiguse. :,:

Jah, me armastame seda maad,
mis kerkib
kortsulise ja tuultest parkununa vee kohal
tuhande koduga.
Ja nagu isade võitlus on tõstnud
selle hädast võidule,
:,: nii ka meie, kui on tarvis,
lööme selle rahu eest leerid üles. :,: