Must kapten

Atlandi ookeanil, kus lained laksuvad,
Üks laev seal sõuab ruttu, tal purjed tumedad.

Komandosillal kõrgel ta kapten seisab sääl
ja alla käsu annab ta kare, käskiv hääl.

See kapten on van Straten, Must Kapten on ju ta,
Laev "Lendav Hollandlane" viib teda Aafrika.

Küll mässule lõi meri ja pikne müristas -
ei tarretand ta veri, ei kartnud tema mees.

Ta käskis valjul sõnal:" Kõik purjed ülesse!
Las mühab, mässab meri, ei karda seda me."

"Ahhoi! Üks puri näha!" nii hüüti vahi päält.
" Oh vennad, vaatke valvsalt, vist Morgan tuleb säält!"

Sääl kapten sõjalippu ju käskis tõmmata:
"Küll Morgan saab veel näha - ei teda karda ma!"

Ja pea kattis taevast paks püssirohu suits -
laev "Lendav Hollandlane" tuld juba andis ta.

Pauk kõlas, sild läks puruks, kuul lõhkus laeva ka.
"Trepp alla!" käis komando siis mustalt laevalta.

"Kus on mu tütre varas?" nii karjus Morgan veel.
"Surm sulle, hollandlane, Atlandi mere pääl!"

Siis tormasivad üles need mehed tigedad.
Nad võtsid püssid piigid ja mõõgad välkuvad.

Külm mõõgatera lõikas Morgani maha sääl,
van Straten teda võitis just tema laeva pääl.

"Nüüd Morgan on ju surnud!" veel mehed hüüdsivad.
Ja elagu van Straten, ta poisid tugevad".