Mu meelen kuldne kodukotus

Muusika:

Fr. Saebelmann

Sõnad:

A. Rennit

Mu meelen kuldne kodukotus,
ma sagedast näe und veel sest,
kos õndsa esä kallis katus
mind varjas, väikest latsekest.

Mäest alla, mööda kopli veere
ma pallajalu paterdi
ning ringi üle Ridassaare
kaits peokest täis lillesi.

Nii Piirikese mäele lätsi,
kos külalatse kiiksive,
kos Märt ja Maie, Aino, Atsi
mo kaugelt joba hoiksive.

Sääl pidu pillerkaari leime
ja koplin laia kivi pääl
voileiba, kamakäkki seime,
mis ristiema jagas sääl.
Ja vahest ka veel ikki saime,
kui pajupill meil katski läits,
voi varba vastu kivi leime,
voi karmani seest katte väits.

Nüüd lännu igavesti, minnu
ne armsa aja ammugi.
Me latse nagu essind linnu
kik ilmalaanen laiali.

Ja mets ja maa saand teisemasse,
ja mäge muutnu hoolsa käe,
ning koplisse om kasvand kase-
kuid mälestus ei meelest läe...