Krambambuli

Krambambuli on joogi nimi,
Mis vahul klaasides meil keeb.
On hästi proovitud ta abi,
Kui keegi meile kurja teeb
Ma hilja õhtust koiduni
Sest klaasist joon krambambuli,
Kram-bim-bam-bambuli, Krambambuli.

Kui astun kõrtsi leti taha,
Nii nagu rikas kaubamees,
Ei leiba, liha ma siis taha,
Sest pudel märjukest on ees —
Ja kõht mul laulab tantari,
Sest klaasis on krambambuli...

Kui pea mul haige, kõhus valu
Ja söögiisu kadunud,
Kui nohu raskust ma ei talu,
Katarr on kopsu tunginud,
Ei lohuta mind medici —
Ma joon üks klaas krambambuli...

Oh oleks suurest soost ma tõusnud,
Kui keiser Maximilian,
Ma oleks lippu kõrgel hoidnud
Ja selle peale kirjutand:
Toujours fidèle et sans souci,
C’est l’ordre du Crambambuli...

Kui mängulaual kaotan raha
Või veksel alles maksmata,
Ei pruut mull’ kirja saata taha,
Või surmasõnum postiga,
Siis kurbuses ma põhjani
Joon klaasi täis krambambuli ...

Oh kui nüüd vaesed isad, emad
Teaks pisut poege puudustest,
Pääst silmad nutaksivad nemad
Ja kahvataksid kurbusest.
Kuid siiski joovad filii,
Sest bene on krambambuli...

Kui vabadust ma hoidma tõttan
Ja sünnimaa eest võitlema,
Ma halja mõõga kätte võtan,
Mu kõrval sõber seisab ka.
Siis ütlen tal: "Mon cher ami,
Veel enne klaas krambambuli!"...

Kui tudengil ei ole raha,
Ta laenab seda jällegi
Ning mõtleb: kõigil ilmas paha,
Nii minul kui ka sandilgi.
Sest nõnda käib filosofii,
Mis äratab krambambuli...

Te rumalad, kes ei joo viina,
Ei salli teid ja kahju teist!
Siin maa peal tunnete tõest’ piina
Ja taevas saavad inglid teist!
Vett joote nagu veisedki,
Teil tundmata krambambuli...

Kes oma autud lõuad avab
Krambambullaste laituseks,
See Taeva Isa andi haavab,
Ei teda pea me kristlaseks,
Ja tall’ ei anna iialgi
Üht tilgakest krambambuli...