Kauneim neid
- Sõnad:
- E. Jansen
Kauneim neid, miks on su mõttelend nii maine,
ihkab ahelaid su õrnalt õõtsuv rind.
Olla alati truu abielunaine,
kas see koledus ei kohuta sind.
Olen vaene mees ja mul ei ole raha,
pintsak narmendab ja krae on tihti must.
Anun, kallim, palun jäta teised maha,
luban sulle sulaselget armastust.
Potid, pannid, priimused ja pudrupajad,
diivan, tugitool ja nurgas kummipuu.
Ütle, kallim, on see kõik, mis õnneks vaja
või ka peale selle olema peab truu?
Minu ärklitoas on olemas raudvoodi,
hunnik raamatuid ja õlle jaoks üks kann.
Igal öösel armastan sind isemoodi
nagu Romeo või kirglik Don Juan.
Tule kohvikusse, ostan sulle mokat
ja sa istud minu kõrval nagu roos.
Seal siis unustame kõik maailma okkad,
elu seisab ainult armastusest koos.
Tule, kallim, lähme Emajõele sõudma,
paadi põhja teen sul pehme aseme.
Ja kui paadivana tuleb tasu nõudma,
siis me kahekesi jalga laseme.