Kaugel idas paksus metsas

Kaugel idas paksus metsas
Seisab sõdur valvel seal.
Oma langend sõbra kõrval,
Keda tabanud on surmav kuul.
Sosistavad sõbra huuled:
"Pöördu sõber koju sa

Näed seal jälle vaba Eestit,
Saabud kodumaale ka.
Kodus Eestis keset küla
Seisab väike majake.
Aed kus õitsvad nelgid, roosid –
Seal on minu neiuke.

Võta sõrmus minu sõrmest,
Võta sõrmus minu käest.
Suru huuled tema laubal,
Minu tervitusena."
Sõber nõnda oli rääkind,
Sõber nõnda tõotanud.

Surm on sulgend tema silmad,
Kaugel kodust on ta haud.
Eesti mehed, Eesti naised,
Hoidkem kõrgel tema au,
Sest ta teie eest on langend,
Kaitstes kodumaa vabadust!