Coetus 1975/1976
vil! Ilmar Anson
Muud nimed: Anso
Sünd. 02.04.1929 Viljandi
Surn. 22.10.2013 St. Albans, Inglismaa
Haridustee:
insener
Vähesed andmed tema kohta. Need on kirja pantud tema sõbra ja pinginaabri poolt Göttingen Eesti gümnaasiumi ajast. Siis tunti teda kui Ilmar Anso. Kuna sõjakeerise tõttu ei olnud tal vanemaid Saksamaal, siis lahkus 1947. aastal Inglismaale tädi juurde. Seal lõpetas Ilmar gümnaasiumi ning seejärel ülikooli inseneri kraadiga. Pärast töötas ta Fordi autofirmas insenerina.
Ilmar oli abielus eestlannaga, abielust on sündinud tütar, kes on lõpetas arstiteaduse. Tütar ja inglasest abikaasa on edukad perearstid. Tütar oli ka edukas ujuja nooruspõlves.
Ilmari huvialaks olid veinid, milles ta oli arvestatav spetsalist. Samuti meeldis talle reisida. Näiteks külastas 1980. aastatel oma klassikaaslasi Austraalias, kus nautis kohalikke veinisorte ning käis ESTO92 New Yorgis, kus kohtas samuti paljude koolikaaslastega Saksamaa ajast. Samuti reisis ta ka tihedalt Euroopas.
vil! Priit Aruvald
Sünd. 09.05.1956 Toronto, Kanada
Surn. 13.11.2006 Toronto, Kanada
Haridustee:
Lõpetas Earl Haig Collegiate Institute (Toronto)i
BA. sotsioloogia, Toronto Ülikool, 1979
Eesti Sihtkapital Kanadas, juhatuse liige
Kanada Eestlaste Ajaloo Komisjon, esimees
1983- Eestlaste Kesknõukogu Kanadas, peasekretär; juhatuse liige
laulmine Toronto Eesti Meeskooris, rahvatants, skautlus
Valgetähe IV klassi teenetemärk 04.02.2002 eestluse hoidmise eest Kanadas.
vil! Erik Mitt
Sünd. 18.08.1927
Surn. 23.02.1981 Illinois, USA
vil! Karl Niggol
Sünd. 15.02.1917 Vladivostok, Venemaa
Surn. 20.09.2007 Tallinn, Eesti
Haridustee:
dipl. rohuteadus, Tartu Ülikool
BSc. bioloogia, Oregoni ülikool (USA)
c. 1937/1938. Loeti konvendi erakorralise koosoleku otsusega 4.aprillist 1938.a. põhjuseta lahkunuks.
Järelhüüd vil! Karl Niggolile mis saadeti välja Seattle Eesti Seltsi poolt
Oma varjase lapsepõlve veetis Karl Kamtšatka poolsaarel, kuhu ta isa oli Vene riigi valitsuse poolt määratud piirkonna loomaarstiks. Kui bolševikud tulid Venemaal võimule, ei olnud Karli perel enam ohutu jääda Venemaale. Perekond sõitis Jaapanisse ning pärast Eesti iseseisvuse väljakuulutamist 1918, tagasi Eestimaale. Pärast koolitee lõppu Eestis astus Karl Tartu Ülikooli arstiteadust õppima, hiljem spetsialiseerudes rohuteadusele.
Nõukogude okupatsioonile järgneva Saksa okupatsiooni ajal mobiliseerit Karl Saksa armeesse. Oma arsti ja rohuteaduse tausta tõttu pääses ta eesliinile sõidust ning määrati Tallinna Saksa armee haiglasse arsti assistendiks. Septembris 1944 evakueeriti kogu haigla koos patsientide ja arstidega pealetungiva Punaarmee eest algul Saaremaale ning seejärel Saksamaale Bavariasse.
Pärast sõja lõppu saadeti Karl nagu ka kõik teised Ida-Euroopa põgenikud põgenikelaagrisse. Pärast viit aastat laagrielu immigreerus Karl Ameerika Ühendriikidesse, Portlandi Oregoni osariiki. Seal astus ta Oregoni ülikooli ning lõpetas selle bioloogia erialal, septsialiseerudes kaladele. Pärast seda töötas Karl kalateadlasena USA riikliku okeanograafia ja atmosfäroloogia valitsuse kalanduse osakonnas Alaskal.
Noore spetsialistina oma karjääri lävel, abiellus Karl Corneliaga ning jäi paikseks, et luua perekond. Nende peresse sündis kaks tütart - Krina ja Karla. Hiljem on mõlemad tütred abiellunud ning toonud perekonda arvukalt lapselapsi.
Kolides Seattle piirkonda, asus Karl oma perega elama suurepärase vaatega Puget Soundi Edmontonis. Karl oli väga aktiivne Eesti kogukonna liige ning oli ka mitu korda Seattle Eesti Ühingu esimees. Karl oli väga aktiivne ka korporatsiooni tegevuses. Paljud Seattle piirkonna elanikud mäletavad mitmekümne osalejaga õhtusööke tema kodus Edmontonis.
Kui 2001 suri Cornelia, Karl müüs oma maja Edmondsis ning kolis Eestisse. Algul elas ta sugulaste ja sõprade juures, hiljem ostis omale korteri. Karl vigastas oma põlvi, kukkudes libedal Tallinna kõnniteel. Pärast operatsiooni sai Karl kõndida ainult abivahenditega.
Olles väga sotsiaalne inimene, hakkas Karl igatsema oma vanu sõpru Portlandis, kus ta oli veetnud oma varajased abieluaastad. Seetõttu Karl lahkus Eestist ning asus elama vanadekodusse Portlandis. Vanadus hakkas laastama tema vaimset ja füüsilist tervist. Karl ei olnud enam võimeline enda eest hoolitsema ning elama vandekodus ning oli sunnitud minema mälukaotusega patsientide hooldekodusse. Selle jaoks oli perekonnal mitmeid võimalusi ning nad otsustasid, et parim lahendus on saata Karl hooldekodusse Eestis. 1. septembril 2007 Karl lendas koos paari sugulasega Eestisse ning asus elama Kursana Residentsi, hooldekodusse Meriväljal Tallinnas. 20. septembril suri Karl Alzheimeri tõve kätte. Tema tütred palusid Karli tuhastada ning see puistata Soome lahe tuulte kanda. See oli olnud Karli soov, kui ta puistas oma abikaasa tuha ült Pudget Soundi.
Vastupidiselt oma tõsisele välisele loomule oli Karl armastav abikaasa Corneliale ja isa oma tütardele ning vanaisa oma lastelastele. Nendele, kellel on õnnestunud tundma saada Karli, jääb ta alatiseks meenuma kõrge moraaliga, ausa ja otsekohese inimesena ning silmapaistva eesti härrasmehega.