korp! Fraternitas Estica

Coetus 1955/1956

Endrik Anveltvil! Endrik Anvelt

Sünd. 15.07.1931 Tallinn
Surn. 07.07.2000 USA

Haridustee:
Lõpetas Eesti Gümnaasium Augsburgisi
BSc. keemia, Wesleyan University (Illinois), 1953

Sündinud 15.VII 1931 Tallinnas Johann Anvelti pojana.
Koolid: J. Westholmi algkool, Kümnes algkool, Kaheksas algkool, Westholmi gümnaasiumi eelklassid, Eesti Gümnaasium Augsburgis, Illinois Wesleyan University lõpetanud B.S. kraadiga ja kaks semestrit õppinud Univ. of Illinois arstiteaduskonnas.

USA sanitaar-meditsiinilises väeosas haigla laborant.

Seltskondlik tegevus:
Eesti Gümnaasium Augsburgis õpilaskonna abiesimees ja esimees.
Tegelenud skautlusega.
Välismaalaste üliõpilasorganisatsiooni president.
Teadusliku aukorporatsiooni AED liige.

Vello Arakvil! Vello Hendrik Arak

Sünd. 23.07.1923 Haapsalu
Surn. 10.12.1984 Stockholm, Rootsi

Haridustee:
Lõpetas Türi Gümnaasiumi 1942. aastal
majandus, Stockholmi Ülikool

õppis TÜ-s agronoomiat.
Pärnumaal Mõisaküla Omakaitses 08.07.1941–15.01.1942.
Soome armeesse 17.02.1944, väljaõppel Jokelas ja Taavettis 8./JR200-s.
Tõrjelahinguis Viiburi lahel, sai haavata 05.07.1944, autasustatud 2. klassi Vabadusmedaliga 24.08.1944.
Haiglas kuni teenistusest vabastamiseni, läks Rootsi.
Lõpetas Stockholmi ülikooli majanduse erialal, pangaametnik Götabankenis.
Mängis Rootsi rahvusmeeskonnas korvpalli. Suri 10.12.1984 Stockholmis, maetud Stockholmi Metsakalmistule.

Mihkel Eevardivil! Mihkel Eevardi

Sünd. 30.06.1923
Surn. 17.10.2007 Nineveh, NY, USA

Haridustee:
loodusteadused

Alur Reinansvil! Alur Sven Reinans

Sünd. 01.01.1932 Tallinn
Surn. 12.11.2010 Tallinn, Eesti

Haridustee:
Lõpetas Stockholmi Tehniline Gümnaasiumi 1953. aastal
cand. sotsioloogia, Uppsala Ülikool, 1959

Kunstikoguja, ajakirjanik, eestluse hoidja Rootsis.


1952-1959 õppis Uppsala ülikooli filosoofiateaduskonnas sotsioloogiat ja statistikat
1957-1965 eesti kultuuri ja kirjanduse ajakirja Mana asutaja ja toimetajaid
1960-1961 töötas Rootsi Eesti Päevalehe toimetuses Stockholmis, pärast seda Statistika Keskbüroos ametnikuna ja valimisstatistika eksperdina, Rootsi tööministeetriumis vähemusrahvaste ja sisserännu eksperdina
1980-2002 Eesti Kultuuri Koondise esimees Stockholmis, samuti Rootsi Eestlaste Esinduse abiesimees
1993-1994 Rootsi Eesti Päevalehe peatoimetaja ja vastutav väljaandja
1958-1959 avaldas ajakirjanduses romaani "Naera, inimene!"
2005 avaldas uurimusliku raamatu "Hõbedamärgid Eestis"
2007 Eesti Kunstimuuseumi Kunstisõprade Seltsi juhatuse liige asutamisest alates
Pikaaegne Rootsi Eestlaste Liidu esinduskogu liige

Valgetähe V klassi teenetemärk 05.02.2004 (ajakirjanik, eestluse hoidja Rootsis)

Avaldanud ajakirjanduses rohkelt lühijutte, arvustusi, esseid jm.
Ajakirjas "Akadeemia" on temalt ilmunud:
"Mälestusi "Mana" esimestest aastatest" (2006, nr. 4)
"Endel Kõksist ja eesti kunstist paguluses" (2007, nr. 1)
"Rootsi eestlased 1953. aastal" (2008, nr. 5 ja nr. 6)
"Kullasepakunsti puudumisest Eestis 19. sajandil" (2010, nr. 11).
Lisaks on ta väidelnud Jaan Unduskiga väliseestlaste mõiste üle (2008, nr. 11 )

Nikolai Semenovvil! Nikolai Semenov

Sünd. 17.02.1901 Vaimastvere v., Tartumaa
Surn. 24.01.1982 Adelaide, Austraalia

Osalenud Vabadussõjas

Haridustee:
Lõpetas Tallinna Reaalkooli
insener (eng)

Sündinud Matseri talus, Kõola külas, Vaimastver vallas, Tartumaal. Isa Mihkel, oli Nikolai sündimise ajal Vaimastvere valla ja valakohtu sekretär. Ema Anna Kirsh oli talutütar. Peres oli kuus last, kellest kaks vanemat poega noorelt surid. Ellujäänud olid õed. Pere liikus vastavalt isa töökohtadele Tartu ja hiljem Viljandi, kus Nikolai koolis käis. 1913. aastal kolis pere Tallinna, sest isa sai sinna parema töökoha. Nikolai käis algul „Revaler Hansa Schule”, mille esimese klassi lõpetas. Ühenduses Esimese Maailmasõja puhkemisega suleti see kool ja nüüd õppis edasi Peetri reaalkoolis. Kui 1917. aasta vene revolutsiooni tagajärjel algas vene madruste poolt Tallinna rüüstamine, siis kooli võimlemisõpetaja Anton Õunapuu juhtimisel korraldati kooli vanemate klasside õpilaste omakaitse, millest ka Nikolai osa võttis.

Vabadussõja puhkemisel liitub ta vabatahtlikult ratsarügemendiga ja saadetakse Saaremaale kommunistlikku mässu allasuruma. Ülesnäidatud vahvuse eest võimaldatakse talle astuda ohvitseride kooli, mille kursuse ratsa klassi, lõpetab lipniku auastmes. Saadetakse Peipsi äärde rühma ülemaks. Lahkub sõjaväest veebruaris 1922. aastal alamleitnandi aukraadiga.

Läheb Saksamaale elektriinseneri elukutset õppima. Naasedes ülikooli lõpetamise järele töötab firma Kapsi ja Ko juures, algul Tartus ja hiljem Tallinnas. 1929. aastal valitakse Nõmme linna elektri ja veevõrgu juhatajaks, millisel kohal viibib kuni 1941. aastani.

Abiellub Kamilla Karneoliga. (August Karneoli tütar, kes oli kunagi Fr! Estica Tartu maja omanik). Abielust sünnib poeg Hillar.

Kommunistliku tagakiusamise põhjusel põgeneb perekonnaga märtsis 1941. aastal Saksamaale. Saksa vene sõja algul astub vabatahtlikult eestlastest moodustatud politseipatalioni, eesmärgiga Eestit vabastada. Kahjuks saadetakse see pataljon aga Kiievi Eesti asemel. Hiljem töötab erialaliselt sõjaväe ridades kuni sõja lõpuni.

Sõjajärgsed aastad veedab algul Göttingeni laagris ja hiljem Schwetzingeni eestlastest moodustatud töökompani peainsenerina.
Siirdub Austraalia 1950. aastal koos perega kaheaastase töölepingu alusel. Siin elab Adelaide linnas, kus töötab riiklikutes tööasutustes omal erialal.

Ühineb Fraternitas Estica ridadega 1955. aastal Adelaides. Vilistlaskokku valimisel Stockholmis proponeerivad teda tema kauaegsed sõbrad, Arno Karneol (naise vend), Rudolf Tikman, Viktor Must. On mõned aastad Adelaide osakonna senior.

Võtab osa eestlaste rahvuslikust tööst. On lühemat aega Adelaide Eesti Seltsi sekretär. On asutaja liige ja esimene esimees ühistus Eesti Maja Adelaides. Võtab osa kohaliku Akadeemilise Koondise tööst ja osaleb Adelaide Meeskooris. Seda kõiki teeb oma elujärje rajamise kõrval, kus tuli alustada mitte millegist.

Pensionile minnes 1966.aastal võtab ette Euroopa reisu koos abikaasaga, kus külastab mitmeid korporatsiooni kaaslasi nii Rootsis kui ka Saksamaal. Viimane eluaasta enne surma veedab hooldekodus, kus sureb just enne 81. euluaastat.