korp! Fraternitas Estica

Coetus 1951/1952

Heldur Alvervil! Heldur Alver

Sünd. 08.04.1923 Tartu
Surn. 20.11.1983 Hässleholm, Rootsi

Haridustee:
Lõpetas Hugo Treffneri Gümnaasiumi 1941. aastal
dipl. veterinaarmeditsiin, Hannoveri Veterinaarakadeemia, 1950
dipl. veterinaarmeditsiin, Stockholmi Veterinaariaülikool, 1951

1941 Tartu 4. KK
1942-1943 TÜ veterinaaria
1944-1945 Berliini Ülikool, veterinaaria
1947-1950* Hannoveri Veterinaarakadeemia, veterinaaria
1951* Stockholmi Ülikool, veterinaaria

1943-1945 Saksa armees
1944 Saksamaale
1951 Rootsi
1952 Loomaarst Hässleholmis Skanes
1967 Kristianstadi tapamaja järelvalveveterinaar
Filiatelist

Karl Arrovil! Karl Osvald Arro

Sünd. 10.12.1910 Pärnu
Surn. 01.01.1995 Kanada

Haridustee:
Lõpetas Pärnu Linna Poeglaste Gümnaasiumi 1929. aastal
LL.B. õigusteadus, 1942

1929 Pärnu Linna Poeglastegümnaasium
1934-1942 TÜ, õigusteadus
1944 lahkus Eestist, hiljem Kanadasse

Ilmar Heinsooauvil! Ilmar Heinsoo

Sünd. 24.06.1923 Valgejõe, Virumaa
Surn. 07.09.2012 Toronto, Kanada

Auvilistlaseks valitud 1982. aastal
Haridustee:
Lõpetas Tallinna Reaalkooli 1942. aastal
BA. majandus, Londoni Ülikool, 1949

Sündis 24. juunil, 1923.a. Valgejõel, Harjumaal. Õppis 1930-36 Kõnnu algkoolis, 1937-42 Tallinna Realkoolis. Tallinna Poeglaste Kommertsgümnaasiumi lõpetas 1942.a. cum laude.
Võttis pärast Soome Ohvitseride Kooli lõpetamist osa võitlustest Soome ja Eesti rinnetel.
1947-1949 aastatel õppis Londoni Ülikooli majandusteaduskonnas.

Töötas 1945-1946 Rootsi tööturuameti välismaalaste ametnikuna. 1947-1950 Actiba Ltd. London, Inglismaa direktorina. 1951. aastast firma Heinsoo Insurance Brokers Ltd. presidendina. Alates 1971 a. Eesti Vabariigi aupeakonsuli kohusetäitjana Torontos ja ka 1991 E.V. aupeakonsulina Kanadas.

Oli 1946-49 Rahvusvahelise Kristliku Üliõppilaskonna liige, Londonis. 1947-50 Inglismaal eestinoorteühenduse juht. 1951.a. Eesti Rahvusliku Välisvõitluse Nõukogu Kanadas algataja ja esimees, väliskomisjoni esimees kuni 1970. Kuulus auliikmena Toronto Eesti Seltsi, Toronto Eesti Meeskoori, Eesti Kunstnike Koondisse Torontos, Kanada Eesti Sõjaveteranide Ühingusse, Eesti Ohvitseride Kogusse, Baltimore linna auliikmeskonda.

Autasustatud:
1981 Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) kuldteenetemärk
1985 Toronto Eesti Võitlejate Ühingu kuldrinnamärk (Kanada)
26.08.1996 Riigivapi II klassi teenetemärk
Kuninganna Elizabethi juubeli medaliga,
Ülemaailmse Eesti Vabadusvõitlejate Keskuse teeneterist. I järk
Soome Armees rindevõitlejate Vabadusristiga.

1950. a. Ilmar Heinsoo abiellus Margot Laanega, kellega sündisid kaks last, Katrin ja Thomas. Lapselapsi on kolm: Benjamin, Jakob, Mihkel.

Olles E.V. esindaja Kanadas aupeakonsuli k.t. positisioonis alates 1971 aastast oli Ilmaril kindel ja oluline roll kaitsta Eesti riiklikku järjepidevust enne taasiseseisvumist 1991.a. Haigestumise tõttu loobus Ilmar ametist 2001. a.

Esinenud paljude ettekannete ja kõnedega avalikul foorumil kanadalastele ja oma rahvuskaaslastele. Pidevalt esitanud Eesti olukorda selgitavaid memorandumeid Kanada valitsusasutustele.

Valitud Torontos mitme eesti organisatsiooni auliikmeks.

Artur Kleinvil! Artur Reinhold Klein

Sünd. 02.10.1895 Orajõe v., Pärnumaa
Surn. 08.03.1959 USA

Osalenud Vabadussõjas

Haridustee:
Lõpetas Tartu Eksamikomisjoni 1923. aastal
kaubandusteadus, Tartu Ülikool, 1930

Võttis osa I maailmasõjast ja Vabadussõjast
1939 kalur Orajõel
1944 Saksamaale, hiljem USAsse

Karl Kontusvil! Karl Andreas Kontus

Sünd. 09.08.1921 Tallinn
Surn. 04.01.2009 Toronto, Kanada

Haridustee:
Lõpetas Jakob Westholmi Gümnaasiumi 1941. aastal
insener (eng), McGill University (Montreal)

Harald Kruuvvil! Harald Kruuv

Sünd. 03.04.1921 Tartu
Surn. 02.12.2001 Toronto, Kanada

Haridustee:
Lõpetas Tartu Õhtugümnaasiumi 1941. aastal
majandus, Tartu Ülikool

Peeter Laubevil! Peeter Laube

Sünd. 07.07.1920 Mäo v., Järvamaa
Surn. 15.11.1981 New York, USA

Haridustee:
Lõpetas Paide Gümnaasiumi 1940. aastal
M.D. arstiteadus

1943-1945 Saksa armees
1944 Saksamaale
1951 USAsse
Lõpetas USAs arstiteaduskonna, arst Maine'i osariigis

Arno Lepikvil! Arno Lepik

Sünd. 10.05.1922 Karksi v., Pärnumaa
Surn. 08.06.1994 Kanada

Haridustee:
informaatika

Eduard Lillepõldvil! Eduard Lillepõld

Sünd. 01.03.1919
Surn. 15.02.2017 Cambridge, ON, Kanada

Haridustee:
BA. agronoomia

Einar Lippeksv! Einar Lippe

Sünd. 27.11.1923 Tallinn
Surn. 1967 Kanada

Haridustee:
majandus

õnnetus

Kaarel Lukkksv! Kaarel Lukk

Muud nimed: Karl Johannes

Sünd. 31.03.1914 Luke v., Tartumaa
Surn. 07.01.1964 Atlandi ookean

Haridustee:
agronoomia, Kopenhaageni VPÜ, 1957

Olen sündinud 31.03.1914 Tartumaal Luke vallas taluomaniku pojana. Õppisin kohalikus valla- ja Nõo kihelkonnakoolis ning Hugo Treffneri eragümnaasiumis 1928-1931 a. Isa varajase surma tõttu olin sunnitud oma õpingud katkestama, et end rakendada kodutalusse ja jätkata oma isade tööd. Põllumajanduse teadmisi omasin iseõppimise teel ning talvekursustel ... Põllutöökoolis 1932, 1933 ja 1934 aastatel. Sõjaväe sundaega teenisin 1935/36 a. Tartus Ratsarügemendis. Pärast sõjaväest lahkumist olin isalt päritud "Antsukese" talu omanik ja tegelik kasutaja kuni kodumaalt lahkumiseni. Oma taluperemeheks olekul viisin talus küllaltki lühikese aja jooksul läbi silmapaistvaid uuendusi: maaparanduse, metsakülvamise, peaauhinnakohase viljapuu- ja iluaia rajamise, uute hoonete püstitamise, tiigi kaevamise ja kodukaunistamise, põllutööriistade uuenduse ning koduloomade tõuaretuse alal jne.

Võtsin osa põllumeeste liikumisest ja teiste organisatsioonide tegevusest. Nii olin Luke Põllumeeste kogu ja hiljem Isamaaliidu Luke osakonna liige. Samuti võtsin osa majandus- ja piimaühingu, Kaitseliidu, tuletõrje- ning haridusseltsi tegevusest. Ka olin Põllutöökoja Luke Maanoorteringi asutajaliige ja esimees ning 1939 aastast kuni juunipöördeni Põllutöökoja Elva ja Otepää põllumeeste konverentside maanoorte assistent.

Punaste I okupatsiooni ajal võtsin osa punastevastasest tegevusest iganes, kus seda vähegi sai. Nii olingi küüditavate nimekirjas, kuid küüditamisest õnneks pääsesin. Ja kui Saksa ja N. Vene vahel puhkes sõda, võtsin osa omakaitselasena kodumaa vabastamisel Nõo ja Tartu lahingutest. Pärast Lõuna-Eesti punajõududest vabastamist olin omakaitse Nõo Kompanii II rühma ülem ja ka ühtlasi edasi kodutalu majapidaja ning Nõo valla põllumajandusjuht. Samuti võtsin osa Saksa võimude poolt meile lubatud organisatsioonide tegevusest. Lisaks eelnimetatud seltskonnategevuse olin veel tegev Tartu-Nõo Aiandus-Mesindus Seltsis ja Luke Elektri Ühingus, kus olin esimeses esimees ja teises asutaja liige ja esimees.

Peale kohaliku tavalise omakaitse kohustuse võtsin osa rindevõitlusest Peipsi ääres 1944 veeb., ja sama aasta suvel punajõudude üldsissetungil meie kodumaale Lõuna- ja Kesk-Eestis kuni kodumaa mahajätmiseni.

Meie II vabadussõjast osavõtmisel sain kahel korral allohvitseri astmes aukraadi ülendust ning tunnustati 2 kl. teeneteristi omamise vääriliseks. Koos Eesti vägedega 21. sept. ületasin Eesti-Läti piiri. Saksamaal Neuhammeri õppelaagris kuulusin major Vase rügementi, kust aga peatselt s.a. okt. astusin Tölzi Junkrute kooli ning sealt hiljem Tšehhi, Saksa Tanki-Jalaväe Sõjakooli, kus viibisin kuni venelaste saabumiseni Tšehhimaale. Peagi koondati rindel lagunenud Eesti diviisi osasid Taanis, kus siis mind määrati Lennuväe Abiteenistuslaste pataljoni ausbilderiks.

Ajal, mil Taanis formeeritud uus Eesti rügement saadeti Saksamaale rindele, deserteerusin Saksamaal ning tulin illegaalselt tagasi Taani, kus liitusin koos teiste Taani maha jäänud eesti sõjaväelastega Taani saksavastase liikumisega. Pärast kapitulatsiooni 1945 mais kuulusin juba Taani Punase Risti hoolealuste hulka ja millega siis algas pikaajaline rusutud laagrielu.

Pärast võidupüha siirdusin Taani taludesse, et praktiseerida selle maa põllumajandusega, mis esialgu kestis ainult augustini. Septembris sõitsin Rootsi, kus suuremaks eestlaste keskustes levitasin Taanis viibivate eestlastele abistamise aktsiooni ning kus ka refereerisin olukorda sõjapäivil Saksamaal ja Taanis. Detsembris sõitsin tagasi Taani. 1946. a. viibisin Jüütimaal põgenikelaagrites ning ühtlasi moodsamates taludes põllumajanduse praktikal.

1947. a. kevadel siirdusin merele (laevapuusepana), et tutvuda lähemalt teiste maade ja rahvastega. Nii oled minu reisud mitmel pool Soomes, Norras, Egiptuses, Palestiinas, Kreekas ja Türgis. Sama aasta sügisel 1947 astusin merelt teenitud rahaga Taani Rahvusvahelisse Ülikooli, kus õppisin tähtsamaid võõrkeeli, filosoofiat, psühholoogiat ning ühiskonnamajandust. Kahe semestrilise kursuse lõpetasin järgmisel aastal kiitva hinnanguga. 1948. a. sügisel immatrikuleerisin end Taani Kuningliku Veterinaar- ja Põllumajandus Ülikooli, kus õppisin kuni 1957. aastani. Pärast õpinguid, sama aasta suvel töötasin ekstraassistendina Ülikooli taimekasvatuse katsetalus, kus ma muidu suveti studio vaheaegadel töötasin aianduse alal.

Olgu veelmainitud, et ka Taanis olles võtsin osa seltskonna tegevusest. Peale paari põgenike laagri juhatusliikmeks olekut olin korraldava toimkonna esimees meie Võidupüha tähistamisel 1945. a. Siis samal aastal Taanis viibivate eesti põllumeeste lõikuspeo korraldamisel ning veel mitmes eestlaste kokkutulekutel. Aastal 1951 kui energiline põllumeeste juht cand.jur. O. Viirsoo organiseeris endiseid põllumeestekogu mehi, olen sellest ajast EPK Taani Esinduse esimees.

Eesti tutvustamisega ja kommunismivastase selgitustööga Taanis algasin juba 1947. a. Nii korraldasin Taani ülikoolides Eesti Vabariigi tähistamise. Samuti tegin ülikoolides referaate Eestist ja kommunismi hädaohust. Samadel ainetel refereerisin veel konservatiiv ja Venstre (põllumeeste) noorte organisatsioonides, rotaryklubides ning üliõpilaste poliitiliste vaidlus koosolekutel. Saatsin avalikke kirju. Tervituskiri ... temast lugupidavate eestlaste nimel Taanis. Samuti saatsin protestikirju Taani võimudele liitlaspõgenikega ebainimliku kohtlemise pärast ning ebaõigete Taani maakaartide vastu jne. Olgu nimetada, et nende kõikide eelpool nimetatud aktsioonide läbiviimiseks ning avalikkusele teatavaks tegemiseks kasutasin Taani meie sõbraliku ajakirjanduse abi, kus mul on hääd sidemed parempoolsete lehtedega.

Andsin viimastele veel kaastööd meie varasematest kodumaa uudistest ning kes ka veel samuti ära tõid minu kõnekoosolekutest oma lehekülgedel pikki referaate. Ka Kopenhageni ringhäälingus on mul side olemas, mis on mitmel korral kasuks olnud meie kodumaa taastamisel.

Aastal 1951 abiellusin Hälsingboris Magda Terasega ja alates 1952. a. elan pidevalt Rootsis. Meie abielust sündis tütar Mari 13. märtsil 1952.

Aastal 1952 veeb. astusin korp! Estica noorliikmeks. Minu akadeemiliseks isaks on vil.kand.jur. O. Viirsoo.

Kaarel Lukk
08.05.1953

Lembit Sasseksv! Lembit Sasse

Sünd. 06.08.1928 Ridala
Surn. 23.07.1984 Stockholm, Rootsi

Haridustee:
majandus

Eduard Udustevil! Eduard Uduste

Muud nimed: s. Umberg

Sünd. 21.07.1902 Sooniste v., Läänemaa
Surn. 08.10.1993 Toronto, Kanada

Osalenud Vabadussõjas

Haridustee:
Lõpetas Tallinna Rahvaülikooli Seltsi Erakolledži 1932. aastal
LL.B. õigusteadus, Tartu Ülikool, 1940

1921 politseiteenistuses
1934 lõpetas Politseikooli
1936-1940 Tartu-Valga prefekti sekretär
1941-1942 Tartu-Valga prefektuuri ametnik
1942-1944 Eesti Julgeolekupolitsei vanemassistent ja peareferent
1944 Saksamaale
1947 Inglismaale
1950 Kanadasse
1950-1972 töötas Montreali Neuroloogiainstituudis
1972 pensionile

Valgetähe V klassi teenetemärk 24.02.1938