Coetus 1950/1951

vil! Vambola Hurt

Sünd. 28.12.1926 Pühajärve v., Valgamaa
Surn. 12.01.2008 Stockholm, Rootsi

Haridustee:
Lõpetas Sigtuna Eesti Gümnaasiumi 1947. aastal
majandus, Stockholmi Kaubandusülikool

Vambola Hurt sündis 28. dets. 1926 Pühajärvel politseiametniku pojana. Alghariduse sai Laanemetsa ja Keeni algkoolides. 1939 asus õppima Valga Ühisgümnaasiumi. 1944. aastal põgenes ta 17-aastase poisina üksinda ja nö kaks kätt taskus Nõukogude okupatsiooni eest Rootsi.

Rootsis tuli esimesed kuud veeta põgenikelaagrites Lindös, Kvillinges ja Medevi Brunnis. 1947. aastal lõpetas Sigtuna Eesti Gümnaasiumi esimese lennu. Peale seda töötas Västeråsis ja Stockholmis. 1948 alustas õpinguid Stockholmi ülikooli majandusteaduse osakonnas, 1950 jätkas õpinguid Stockholmi kaubandusülikoolis.

Vambola Hurt oli korp. Fraternitas Estica liige alates 1951. aastast, kus ta oli nii Rootsi koondise esimees ja laekur kui ka vilistlaskogu esimees.

Vambola Hurt töötas majandusalal mitmetes ettevõtetes Rootsis – Handelsbankenis, Fordis. Kuni pensionile jäämiseni töötas ta seejärel tegevdirektorina eestlaste poolt rajatud ettevõttes AB Misomex, milline firma omas patendi korduvate trükikehade valmistamiseks (näiteks postmarkide ja etikettide trükkimiseks). Markide kogumine oli tema harrastuseks koolipoisi päevilt, 1937. aastast alates. Vambola esimene kogu jäi sõja tõttu Eestisse. Stockholmis asutati Eesti Filatelistide Ühing Rootsis 1954. aastal, millega Vambola Hurt varsti liitus. Ta kuulus palju aastaid ühingu juhatusse ning oli 1987–2002 selle esimees ja üks ühingu auliikmetest. Vambola Hurt on edukalt esinenud paljudel rahvusvahelistel filateelianäitustel alates 1976. aastast.

Enim märkimist vääriksid kuldmedalid „London 80” ja „London 90” näitustelt ning suur kullatud hõbe „Finlandia 88”. Lisaks kogumisele oli ta üks parimaid Eesti postmarkide tundjaid. Tema ja Elmar Ojaste koostöös ilmus 1986. aastal Eesti Filateelia kataloog – käsiraamat, mis on siiani asendamatu infoallikas Eesti materjali kogujale – uurijale. Lisaks on ta kirjutanud mitmeid artikleid eesti postmarkidest ning postiajaloost, olles üks viljakamaid kaasautoreid „Eesti filatelistile”. Ta oli filateeliaseltsi „Estonia” esimeste välisliikmete hulgas selle taastamise järel.

Eesti taasiseseisvudes oli Vambola Hurt nende hulgast, kes andsid oma panuse iseolemise ülesehitamisse. Ta osales 1991. aastal ilmunud Eesti postmarkide trükkimise korraldamises ning oli aastatel 1992–1993 RE Eesti Post nõunik. Viimased 15 aastat oli ta tegev firmas Linette AS.

Vambola Hurt oli Eesti Postimuuseumi Sõprade Seltsi asutajaliige, millega seoses ta osutas abi Postimuuseumi kogude täiendamisel ja kirjeldamisel. Vambola vahendusel on Postimuuseumi kogudesse jõudnud mitmeid unikaalseid esemeid, näiteks lillemustri markide proovipoognad.

Vambola Hurt abiellus Inna Karin Hubeliga 3. septembril 1955. Tal on poeg Martin ja tütar Leena ning kaks lapselast.

vil! Endel Ilves

Sünd. 09.06.1923 Tallinn
Surn. 19.02.1991 USA

Haridustee:
Lõpetas Tallinna Reaalkooli 1938. aastal
insener, Stockholmi Tehnikaülikool

vil! Voldemar Kiviaed

Sünd. 01.04.1924 Karksi v., Viljandimaa
Surn. 10.12.2013 Haapsalu, Eesti

Haridustee:
fil.kand. õigusteadus, Uppsala Ülikool, 1955

sündinud Paju talus, Pöögle mõisa, Karksi kihelkonnas
1945 Soome kaudu Rootsi
1955 Uppsala Universitet (Rootsi) Jur. kand.
Mälarprovinsernas Hypoteksförening, direktor

Eesti Üliõpilaskond Rootsis, juhatuse liige
Rootsi Eestlaste Esindus, asutajaliige; juhatuse liige; abiesimees; halduskomisjoni esimees
Uppsala Eesti Klubi (Rootsi), esimees

Rootsi Eestlaste Esinduse esinduskogu koosseisu liige 1959, 1962, 1974, juhatuse liige
Olnud Rootsi Moderaatide Partei Eesti sektsiooni juht

b!vil! Albert Meerik

Sünd. 29.06.1915 Nõmme
Surn. 25.10.1990 Djursholm, Rootsi

Haridustee:
Lõpetas Tallinna Tehnikagümnaasiumi 1934. aastal

Sündisin 29. juunil 1915. a. Nõmmel, kus isa oli tookord jaamaülemaks.

Alghariduse sain Nõmme ja Käru algkoolides. 1929. a. astusin Tallinna Tehnikumi, mille elektrotehnika osakonna lõpetasin 1934. a.

Samal aastal asusin ratsaväekohustuse täitmisele, teenides alul sidepataljonis, kust lähetati K.Ü.Õ Sõjakooli. Sõjakooli lõpetamise järel ülendati 1936. a. lipnikuks.

Peale kaitseväekohustuse täitmist töötasin tehnilise jõuna omavalitsuses ja eraettevõtetes nagu Tallinna Linna Elektrijaam. 1937. a. sain kaasomanikuks firmasse N. Schilling & Co Tallinnas, kust aga juba esimese okupatsiooni algul läksin üle Volta Tehaste teenistusse, kus töötasin kuni 1943. a. insenerina.

1938. a. abiellusin.

1944. a. põgenesin Rootsi, kus kuni 1950. a. töötasin tehnilise juhatajana Sv. Relafabrik'us ja peale seda asutasin oma ettevõtte grafiliste mõõtriistade valmistamise alal.

1949. a. asusin õppima Kuninglikku Tehnikaülikooli füüsika osakonnas extrastuderaude'na, mida ka praegu töötamise kõrval jätkan.

Korp! Fraternitas Estica'sse astusi 28.10.1950. a.

Stockholmis, 4.1.1951
A. Meerik

vil! Viktor Mets

Sünd. 22.10.1930 Tartu
Surn. 26.12.2004 Stockholm, Rootsi

Haridustee:
Lõpetas Stockholmi Eesti Gümnaasiumi 1950. aastal
insener, Stockholmi Tehnikaülikool, 1956

Olen sündinud 22. oktoobril 1930. a. Tartu. Üles kasvasin Tartu lähedal Haaslaval, kus mu isa oli rajooni konstaabliks. Oma alghariduse sain Tuigo algkoolis, mille lõpetasin 1944. a. kevadel. Sama aasta septembris olin sunnitud lahkuma oma kodumalt ning siirduma Rootsi. Peale aastapikkust laagrisolemist, nii Stockholmis, Söderköpinkis kui ka Söderhamnis, alustasin tööga ja samaaegselt edasiõppimisega Stockholmis. Lõpetasin Stockholmi Eesti Gümnaasiumi 1950. a. kevadel. Oma õpinguid jätkan praegu Stockholmi Kuninglikus Tehnika Ülikoolis elektrotehnika alal.

ca 1951

1950-1995 Vattenfall AB, Rootsi
Töötas juhtivatel kohtadel. - 1992 määrati firma esindajana Eesti Energia haldusnõukogu liikmeks. - 1993 Vattenfalli ja Imatran Voima poolt Eestis asutatud äriühingu Baltic Power Ltd Estonia tegevdirektor

1996- Eesti Tööstus- ja Energeetikaministeerium, Tallinn, Eesti, nõunik
Osales energiaseaduse eelnõu koostamisel, Eesti energeetika- ja kütusemajanduse pikaajalise arengukava koostamisel, Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimiste ettevalmistustöödes

ksv! Ermil Paju

Sünd. 16.12.1916 Härjanurme v., Tartumaa
Surn. 08.08.1957 Uppsala, Rootsi

Haridustee:
Lõpetas Jäneda Põllumajanduskeskkooli 1937. aastal
õigusteadus, Uppsala Ülikool

Hüppas 1950ndate keskpaiku rongi ette

II ms-s Saksa armees,
1941-1944 37. politseipataljoni rühmaülem, leitnant,
Saduküla Omakaitse organiseerija 1941. aastal ja hilisem ülem.
1944 3. piirikaitserügemendi 1. pataljoni adjutant,
1944-194545 20. Eesti diviisis, Untersturmführer.

Pärast sõda Sksmaal, sealt Taani kaudu Rootsi.

vil! Kristian Pärn

Sünd. 03.08.1915
Surn. 19.05.1976 Kanada

Haridustee:
-

vil! Elmar Sonin

Muud nimed: Sonnin

Sünd. 12.02.1902 Karksi v., Pärnumaa
Surn. 02.12.1979 Toronto, Kanada

Osalenud Vabadussõjas

Haridustee:
Lõpetas Pärnu Ühisgümnaasiumi 1924. aastal
LL.B. õigusteadus, Tartu Ülikool, 1929

1929-1933 vandeadvokaat H. Martna abi Tallinnas
1933-1934 vandeadvokaat H. Lewini abi Tallinnas
1934-1940 vandeadvokaat Tallinnas.
Tallinn Linna Juriidilise Büroo juhataja,
1944 lahkus Eestist, hiljem Kanadasse

vil! Bernhard Alexander Tuiskvere

Muud nimed: s. Tiismann

Sünd. 04.06.1901 Pühalepa v., Hiiumaa
Surn. 01.12.1983 Stockholm, Rootsi

Osalenud Vabadussõjas

Haridustee:
dipl. metsandus, Tartu Ülikool, 1925

Sündinud 4. juunil 1901 (u.k.j.) metsaülem Hugo Leonhard Tiismanni (aastast 1936 Tuiskvere) ja tema abikaasa Natalie (s. Werenhof) pojana Partsis, Pühalepa vallas Hiiumaal. Alghariduse omandas kohalikus kihelkonnakoolis. 1912-1918 õppis Tallinna Keiser Nikolai I (pärastine Gustaf Adolfi) gümnaasiumis. Küpsuseksami sooritas Tallinna Vene gümnaasiumis 1919 ja Tallinna linna Saksa poeglaste gümnaasiumis 1920.

Aastast 1920 Tartu ülikooli põllumajandusteaduskonna metsaosakonna üliõpilane. Lõpetas ülikooli 1925. a. dipl. metsateadlasena. Diplomitöö: Hiiu saare rannikluited, nende kinnitamine ja metsamine. Hiljem õppis Tartu ülikoolis õigusteadust.

1920-1923 korp! Fraternitas Academica liige. Lahkus sealt organisatsioonist omal soovil rahvuslikel motiividel.

Võttis koolipoisina 1918. a. osa põrandaaluse Omakaitse tegevusest Tallinnas. Vabadussõjast võttis osa 1919. a. II kitsarööpmelise soomusrongi koosseisus. 1926. a. lõpetas E.V. Sõjakooli suurtükiväe aspirantide kursuse reserv-lipnikuna.

1919-1920. a. teenistuses Metsade Peavalitsuses kantseleiametnikuna ja arhivaarina.
1920-1927 olnud lühemaid aegu abimetsaülemana Kloostri, Haapsalu, Tartu Ülikooli õppe- ja katse- ning Valga metskonnas.
1927-1930 Riigimetsade Valitsuse sekretär-instruktor, ühtlasi sama valitsuse Metsamajandusosakonna juhataja asetäitja.
1930-1936 Loosi metsaülem
1931-1934 Loosi ringkonna revident-metsaülem
1934-1941 Pärnu ringkonnas revident-metsaülem, ühtlasi A/S Eesti Metsatööstuse Pärnu eksportkeskuse juhataja
1934-1940 Riigi Metsandusnõukogu liige
1941-1944 Riigimetsade Valitsuse abidirektor

1941 oli arreteeritud Vene riikliku julgeoleku komissariaadi poolt Pärnus. Vabanes vangistusest Pärnu vallutamisega saksa sõjaväe poolt.

Valgetähe IV klassi teenetemärk 24.02.1938 (Pärnu revident-metsaülem)
Looduskaitsemärk.

Paguluses Saksamaal töötas 1944-1945 teadusliku abijõuna Eberswalde metsaülikooli metsapoliitika ja metsandusliku käitismajandusteaduse instituudis. Venelaste lähenemisel Eberswaldile siirdus Lüübeckisse. 1946-1947 tegutses Lüübeckis Briti Sõjaväevalitsuse Lüübecki Eesti Metsatehnikumi ja Perdöli Balti Põllutöökooli õppejõuna Kutsuti 1946. a. Hamburgis asunud Balti ülikooli metsateaduskonna õppejõuks metsanduse ajaloo, metsatöötlemise ja metsaseaduste alal, kuid ei saanud sellele kohale asuda, sest asus 1947 kevadel Saksamaalt Rootsi.

Rootsis alates 1947 sügisest teenistuses kuninglikus Domppnidevalitsuses. Avaldanud trükis umbes 75 erialast kirjutist lühemate või pikemate töödena Tartu Ülikooli Metsaosakonna Toimetistes, Eesti Metsanduse Aastaraamatus, ajakirjas Eesti Mets, Eesti Statistika Kuukirjas, ajakirjas Eesti Metsandus Eksiilis ja mujal.

1928-1930 Eesti Metsaülemate Ühingu juhatuse sekretäriks ja esimeheks
1938-1938 Riigimetsateenistujate Keskkogu abiesimees
1938-1940 Pärnu Riigimetsateenistujate Kogu esimees
1930-1940 korduvalt olnud Viljandi ja Pärnu metsaühingute juhatuse liige ja esimees
1943-1944 ajakirja Eesti Mets peatoimetaja

Abielus alates 1929. a. Abikaasa Meta, lapsed Hillar ja Ingrid.

Novembris 1951

vil! Hillar Tuiskvere

Sünd. 21.08.1930 Tallinn
Surn. 24.04.2014 Stockholm, Rootsi

Haridustee:
Lõpetas Stockholmi Eesti Õhtugümnaasiumi 1950. aastal
insener, Stockholmi Tehnikaülikool, 1954

Sündinud Tallinnas. Sõjakeerises sattus koos vanematega Saksamaale, 1947 siirduti sealt Rootsi. Lõpetas Stockholmis eesti gümnaasiumi ja seejärel Kuningliku Tehnikaülikooli, kus õppis keemiat. Töötas kaks aastat USA-s, firmas Procter & Gamble ja seejärel rootsi firmas Casco Euroopas ja Brasiilias . Seoses rootsi kodakondsuse saamisega värvati teda rootsi sõjaväkke, kus teenis aega tuuma- ja keemiasõja spetsialistina leitnandi kraadis.

Armeest vabanedes värbas teda nafta suurfirma Esso (nüüd ExxonMobil), mille teenistuses osales Rootsimaa läänekaldal Stenungsundi nafta- ja keemiakeskuse rajamisel. Töötas Skandinaavia ning Hollandi tütarettevõtetes peadirektorina ning lõpuks asepresidendina ja nõukogu liikmena Exxon Chemical International-is , peakorteriga Brüsselis. 1990-ndate alguses läks pensionile.

Eesti taasisesisvumise järel organiseeris Rootsi majandusinimestele tutvumisreisi Eestisse, et hoogustada välisinvesteeringuid. Ta on haakunud mitmete projektidega Eestis, olles ka nõuandja erastamise agentuuris ja majandusministeeriumi juurde loodud keemiatööstuse valdusgrupis.

Käivitas väliseesti partneritega Eestis mööblitehase, mis nüüd kuulub ühele taani mööblikontsernile. On tänaseni Tartumaal töötava Columbia-Kivi nõukogu liige. Eestimaa kodu asub Kadriorus. Suvekoduks taastas vanaisa, Hugo Tiismann Tuiskvere kodu Kärdlas.

Pärast kahtekümend aastat Lõuna-Prantsusmaal, elab 2008 aastast Rootsis. Tütar Ann Tiismann Wide on Stockholmis hambaarst. Poeg Mart Tuiskvere -Tiismann, Frat. Estica vilistlane, elab Šveitsis ja juhib ühte rahvusvahelist tööstusettevõtet.


Aprill 2010

vil! Oskar Eugen Uusima

Sünd. 24.09.1917 Tallinn
Surn. 17.07.2007 New Jersey, USA

Haridustee:
Lõpetas Tallinna Tehnikumi 1937. aastal
insener, Stockholmi Tehnikaülikool, 1947

Pärast IX linna algkooli lõpetamist õppis kaks aastat Tallinna linna Täienduskoolis elektrotehnikat, kust siirdus Tallinna Tehnikumi masinaehitust õppima.

Teenis aega Sõjakooli aspirantide raskekuulipilduritekompaniis (1937-1938). 29. augustil 1938. a võeti vastu Sõjaväe Tehnikakooli, 1. oktoobril 1938. a ülendati lipnikuks ja määrati motomehaanikaklassi. Muutunud olukordade tõttu kursus katkestati ja alates 5. augustist 1940. a ülendati kutseohvitseri õigustega nooremleitnandiks. Ta määrati teenima Tallinnasse territoriaalkorpuse sidepataljoni teivasliini roodukomandörina. Põgenes Venemaale viivalt rongilt ja varjas ennast Alutaguse metsades kuni sakslaste saabumiseni.

Jätkas õpinguid Tallinna Tehnikaülikoolis kuni 1944. a sügiseni, mil põgenes Rootsi. Õppis Stockholmi Kuninglikus Tehnikaülikoolis, mille lõpetas 1947. a diplomeeritud insenerina masinaehituse alal. Siirdus Kanadasse ja 1960. a edasi USA-sse, kus töötas New Yorgis oma erialal. Kuulus Eesti Ohvitseride Kogusse ja oli New Yorgis Eesti meeskoori liige. 1997. a seisuga elas USA-s New Jersey osariigis.

Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu, juhatuse liige
E.E.L.K. Bergen County Kogudus (USA), nõukogu liige
Eesti Ohvitseride Kogu USA-s, esimees
New Yorgi Eesti Meeskoor (USA), esimees

vil! Vello Ventser

Sünd. 07.11.1924 Tallinn
Surn. 01.12.2002 Stockholm, Rootsi

Haridustee:
Lõpetas Jakob Westholmi Gümnaasiumi 1943. aastal
insener