Coetus 1946/1947
vil! Hjalmar Arendi
Sünd. 26.03.1923 Tallinn
Surn. 14.02.1978 Stockholm, Rootsi
Haridustee:
Lõpetas Tallinna Reaalkooli 1941. aastal
insener, Stockholmi Tehnikaülikool
Isa oli politseiametnik, ema kooliõpetaja. Varajasemad eluaastad elati Keila-Joal, kus isa oli politseikonstaabliks. Peale isa surma 1932. a. koliti taas Tallinna.
1935 lõpetas Tallinna linna I algkooli ja astus Tallinna 2. poeglaste gümnaasiumi. 1938. a. lõpetas progümnaasiumi kursuse ja 1941. a. Tallinna Majandusliku Erikooli. Alates 1942. a. kevadest õppis Tallinna Tehnikaülikooli ehitusosakonnas ning tegeles aktiivselt korvpalliga. (hiljem on meest nimetatud noorteklassi erakordseks korvpallitalendiks, kelle spordimehetee katkestas sõda)
Soovis mobilisatsiooni eest Soome põgeneda. Kuna isa oli olnud politseinik, siis riiete puudusel pani jalga isa püksid ja läks info peale asukohta, kus pidi laev väljuma. Organiseerijad, nähes, et Arendil on jalas politseiniku püksid, kahtlustasid, et mees võib olla politseinik ja võib neid üles anda. Ja nii jäigi seekord minemata.
1943. a. aprillis mobiliseeriti Arendi Eesti Leegioni ning suunati Bad-Tölzi junkrukooli (oli seal teiste hulgas koos Valdo Kallioniga). Bad Tölzist sai sügisel puhkusele ning hakkas kohe otsima esimest võimalust Soome sõitmiseks. Kui tuli kätte aeg tagasisõiduks Bad-Tölzi saatis Arendi oma õe Kallioni juurde hädavalega, et mees on haige ja ta ei saa nendega koos tagasi tulla. Kallion muidugi sai aru, et tegemist oli valega, kuid eks iga mees teeb ise oma otsused. Peagi avanes võimalus sõita Soome. Soomes astus armeesse (vänrikki) 11.IX.1943. Oli rindel Rajajoel III/JR47-S. Läks Soomes sõjakooli ja lõpetas ohvitserikursuse. Autasustati 4. järgu Vabadusristiga. Tagasi Eestisse tuli 19.augustil 1944.a. ja oli Klooga õppelaagris. Kui Soome vormid kokku korjati ja lattu viidi, siis nemad läksid tagant uksest ja võtsid oma vormid tagasi. (Hiljem osalesid koos soomepoisist sõbra Olaf Klaseniga nn. Pääsküla kokkupõrkes, seljas Soome vormid. Klaseni mälestused sellest kokkupõrkest on kirjas Laari raamatus September 1944 lk. 258-261)
Oli Narva rindel mingis Saksa üksuses, kus tema sõnul ei olnud ühtegi eestlast. Rindel kohtas ka neid eestlasi, kellega oli koos Bad-Tölzis olnud. Peale rinde kokkuvarisemist põgenes oktoobris Rootsi. Rootsis oli laagris metsatööl, põllutööl. Alates 1945. a. sügisest asus õppima Rootsis Kuningliku Tehnikaülikooli tee- ja vesiehitus osakonnas.
vil! Johann Eilau
Sünd. 05.06.1910 Jõgeva
Surn. 01.09.2006 Vancouver, Kanada
Haridustee:
Lõpetas Tallinna Reaalkooli 1929. aastal
insener, Stockholmi Tehnikaülikool, 1947
Olen sündinud 5. juunil 1910 Jõgeval. Koolis käimist algasin Tartu reaalgümnaasiumis ja viimast kaks gümnaasiumi klassi lõpetasin Tallinna reaalgümnaasiumis 1929. Selle järele töötasin maamõõdutöödel riigi ja eramaamõõtjate juures kuni sügiseni 1935. Vahepeal õppisin omal algatusel raadioasjandust, et võisin sooritada Eesti Postivalitsuse juures rahvusvahelise raadiotelegrafisti eksami. 1935-1936 olin telegrafistiks Eesti laevas s/s Piretil ja 1937 a peale Soome laevas s/s Sarmatia. Kuni selle torpedeerimiseni 1940 juunis Atlandil. Selle järel elasin lühemat aega Hispaanias ja Itaalias ja asusin siis Soome. Soomes töötasin lühemat aega maamõõdutöödel ja 1941 a jälle telegrafistina. Hiljem tulin tagasi Tallinna. Tallinna Tehnikaülikoolis algasin õppimist 1942. a. sügissemestril ehitusosakonnas. 1943. a. suvel abiellusin. 1944. a. suvel põgenesin uuesti Soome ja sealt Rootsi. Peale mitme laagri asusin Stockholmi, kui sain teate, et siinses Tehnika Ülikoolis võimaldati õppimist jätkata. Õppimist algasin siin 1. märtsil 1945 ja olen pidevalt õppetööst osa võtnud, väljaarvatud suvevaheajal, millal olen praktikal olnud.
Johann Eilau
21. mail 1947
Meie vil! Johann Eilau 96 aasta pikkune elu
Johann Eilau sündis 5. juunil 1910. a. Jõgeval. Tema isa töö tõttu Postiametis tuli tihti elukohta muuta. Elati Hiiumaal, Haapsalus, Vaivaras, Tartus ja Tallinnas. Algkooli lõpetas ta Tartus, keskkooli 1929 a. Tallinnas. Johannil oli kolm õde. Lydia suri Jõgeval 2002. aastal. Nooremad õed Salme ja Meta elavad Rootsis.
Johanni ei võetud kaitseväeteenistusse südamevea tõttu. Majanduskriisi oludes ei olnud edasiõppimise võimalusi. 1930. a. suvel töötas ta maamõõtjana. Siis võttis ta suuna selle aja kõrgtehnoloogia, raadiotelegraafi poole. Hästi sooritatud eksami järel kutsuti ta Inglismaale Eesti laeva Piret raadiotelegrafistiks. Sealt siirdus ta Soome kaugsõidu laevale, millel sai töötada neli aastat kuni 18. juunil 1940. a. saksa allveelaev selle Atlandi ookeani põhja laskis. Päästepaat, Hispaania kalalaev, Madrid, Barcelona, Rooma, Berliin, Stockholm ja siis tagasi Helsingisse.
Euroopas käis sõda ning säästetud raha ei saanud kasutada õpingute jätkamiseks. Johann elas Helsingis, hiljem Tamperes kus töötas maamõõtjana. 1941. aastal kutsuti Johann Soome sõjaväe raadiojaama. Ta oli Soome mootorpaatide rühmas raadiomeheks nende operatsioonidel Eesti rannikumeres.
Johann Eilau jõudis tagasi Tallinna 1942. a. Õhtuti töötas ta raadiojaamas, päeval õppis Tallinna Tehnikaülikoolis. Oma tulevase abikaasa Heljo Torrimiga tutvus ta oma õe Meta kaudu. Abielu sõlmisid nad 5. juunil 1943. a. Tallinna Raekojas, kuhu Joann tuli ülikooli eksamilt. Nädal hiljem toimus laulatus Kaarli kirikus. Tallinna eluperiood lõppes kui vene lennukid 9. märtsi 1944. a. pommitamisel hävitasid Joanni ja Heljo kodud. Lahkuti Soome, sealt Rootsi. Põgenikelaagris elamise perioodil Joann jätkas õpinguid Stockholmi Tehnikaülikoolis. 1947. a. lõpetas ta selle, nädal hiljem sündis tütar Mare Ingrid, kolme aasta pärast poeg Jaak Juhan.
1947. a. liitus Joann Eilau korp!ga Fraternitas Estica. See oli talle väga tähtis ning tema tegutsemine korporatsioonis kestis elu lõpuni.
Stokholmis töötas ta oma uue elukutsega Swedish State Power Board’is. Kui poliitilised tuuled muutsid põgenike elu Rootsis ebakindlaks, lahkuti 1951. a. aprillis Kanadasse Montreali ja sealt Vancouveri.
Vil! Joann Eilau töötas kuni pensionile minekuni veejõujaamade insenerina tammide, tunnelite ja allmaa-jõujaamade ehitamisel kompaniides Wright Engineering Ltd, IPEC, Crippen and Associates, BC Engineering Company, BC International Engineering ja BC Hydro. Pensionile siirdumiseni 1975. a. oli ta oma nii kindlameelse õppimistahtega omandatud elukutsel töötanud 24 aastat ning ta jätkas oma Engineering Consulting and Design firmas. Frater Joann oli andekas keelte alal, valdas eesti, inglise, rootsi, soome, saksa ja prantsuse keelt ja see oli suureks plussiks tema edukas kutsetöös.
Meie vil! Johann Eilau oli väga tegev Vancouveri Eesti ühiskonnas. Lisaks juba nimetatud meie korporatsioonile oli ta Peetri koguduse nõukogus, Eesti Seltsis, Eesti Kultuuri Ühingus, Mäeotsa maatoimkonnas, Lääneranniku Eesti Päevade juhatuses, Skaudi ja Gaidide Sõprade Seltsis ja Eesti Kirikufondi juhatuses kus ta valiti auliikmeks. Peale Eesti iseseisvumist austati Soomepoisse Hõbedase Tammelehega ja ta kandis seda aumärki erilise uhkusega.
Meie korporatsioonivend Johann käis iga pühapäev kirikus ja see andis talle sügava rahulduse ja südamerahu. Ta oli suur looduse armastaja ja tema perekonnal on armsaid mälestusi Mount Seymor’i ja Mount Garibaldi matkaradadelt. Joannil meeldis teha jõukohast metsatööd tütre pere maakodus.
Vil! Joann Eilau tütar Mare ütleb et ta on oma isa käest õppinud loodusearmastuse, huvi pildistamise vastu ja oma päeva organiseerimise täpse ajakava kohaselt ning oleks vaja olnud rohkem omandada tema täpsust, kohusetunnet ning järjekindlust ja enesekontrolli majanduslikes küsimustes.
Vil! Joann Eilau sai peale 96 aasta pikkust ja rikkalikku elu kutse ajast igavikku 1. septembril 2006. a. Kanadas Vancouveri linnas.
vil! Veljo Kalep
16. september 2006
----
insener; ehitusinsener; tsiviilinsener
Projekteeris elektri tootmiseks vajalikke veetamme, tunneleid, allmaa jõujaamu ja lahendas raudbetooniga ühenduses olevaid probleeme
1930ndad Wright Engineering Ltd., Eesti maamõõtja
1936-1940 Kaugesõidulaev, raadiotelegrafist
1944 Rootsi
Swedish State Power Board, Rootsi
1951 Kanada
BC Engineering Company, Kanada
BC Hydro, Kanada
BC International Engineering Company, Kanada
Crippen and Associates, Kanada
1975- Engineering consulting and design company, Vancouver, omanik
E.E.L.K. Toronto Peetri Kogudus (Kanada), nõukogu liige
Eesti Kultuuri Ühing Kanadas
Skaudi ja Gaidide Sõprade Selts, esimees
Vancouveri Eesti Kirikufond (Kanada), juhatuse liige; abiesimees; auliige; esimees; nõukogu liige
Vancouveri Eesti Pensionäride Ühing (Kanada), liige
Vancouveri Eesti Selts (Kanada), liige
Harrastused
muusika, mängis trummi kooli ja kaitseliidu orkestris
vil! Hans Robert Kivisild
Sünd. 19.07.1922 Tartu
Surn. 06.05.2001 Kanada
Haridustee:
Lõpetas Jakob Westholmi Gümnaasiumi 1941. aastal
PhD. insener, Stockholmi Tehnikaülikool, 1954
Reedel kaitses civ.ins. Hans Kivisild Stockholmi tehnikaülikoolis oma doktoriväitekirja tuule mõjust veeseisule ja vooludele madalates vetes.
Hans Kivisild on koostanud põhiekvatsioonid veeseisu ja voolude variatsioonide üle niihästi suuruse kui ka suuna kohta ajal, mil tuul mõjustab veepinda. Tema meetodiga on võimalik nüüd välja arvestada nii horisontaal kui ka vertikaaltsirkulatsiooni järves. Meetodit on kasutatud Okeechobee järves Floridas.
S.T. 25/5 1954
vil! Uku Müllersdorf
Sünd. 11.12.1921 Tartu
Surn. 07.03.1971 Stockholm, Rootsi
Haridustee:
Lõpetas Tallinna Prantsuse Lütseumi 1941. aastal
tehnikateadused, Stockholmi Tehnikaülikool
U. Müllersdorf In memoriam
Saatus ei tahtnud, et Uku Müllersdorf oleks võinud pühitseda oma 50.-aastast sünnipäeva perekonna ja sõprade ringis. Pühapäeval, 7. märtsil suri ta koos oma abikaasa Silviga.
Uku Müllersdorf sündis 11. detsembril 1921. a. Ta kuulus sellesse õnnelikku generatsiooni, kes sai oma keskhariduse Eesti iseseisvuse ajal, lõpetades 1941. a. Tallinna Prantsuse lütseumi. Ta jätkas õpinguid Tallinna Tehnikaülikoolis, siirdus aga Teise maailmasõja lõpuaastail üle Soome Rootsi, kus ta lõpetas Kuningliku Tehnikaülikooli Tee- ja vesiehituse osakonna Stockholmis 1946. aastal.
Uku Müllersdorfi erialaks sai sillaehitus. Peale ülikooli lõpetamist töötas ta aastaid Stockholmi Gatukontoreti juures, hiljem Skanska Cementgjuteri konstruktsiooniosakonnas ja Konstruktsiooniosakonna juhatajana Kreügers Konsulterande Ingenjörsbyras ning viimati AB Gekonsultis. Tema särav intelligents koos sihikindluse ja töökusega kujundasid temast ühe Rootsi osavama sillakonstruktori. Tema tööväli ei piirdunud mitte ainult allmaaraudteesildade, Essingesildade ja uue Lindingösillaga Stockholmis, vaid tema konstrueeritud sildu leidub üle terve Rootsi. Huvi oma tööala vastu oli nii suur, et tal jätkus energiat oma igapäevase töö kõrval töötada assistendina siinse Tehnikaülikooli sillaehituse institutsiooni juures, saavutades sealjuures tekn.lic. kraadi. Tema teoreetilised kui ka praktilised teadmised olid niivõrd hinnatud, et ta valiti Rootsi Betongföreningeni esindajana Betongkommitté juurde välja töötama uusi materjalieeskirju, kutsuti kaastööd tegema mitmetele tehnilistele ajakirjadele ja käsiraamatutele ja oli tihti Rootsi esindajaks rahvusvahelistel konverentsidel.
Aastal 1948 abiellus ta prl. Silvia Veinperega, millisest abielust võrsus kolm tütart. Lähemate sõprade ringis tunti Ukut mitte ainult intellektuaalse töömehena, vaid ka aktiivse sportlasena. Oma nooruspäevil kuulus ta Eesti ujujate eliiti ja harrastas nüüdki veel tennisemängu ja suusatamist. Tema armastus mere ja paatide vastu oli saanud aluse juba lapsepõlves veedetud suvedes Vormsil.
Tema iseloomulik tasakaalukus koos heatahtliku huumoriga lõid aluse paljudele sõprussidemetele. Jäävad igavesti püsima mälestused temast koolipoisina ujumisvõistlustelt, Koitjärve laagrist, ülikooliajast Tallinnas, Helisngis ja Stockholmis. Samuti mälestused temast ja ta perekonnast küpsemas meheeas.
Tema tütarde ja omaste sügavas leinas ühinevad niihästi tema fraterid korporatsioonist Fraternitas Estica kui ka arvutu hulk sõpru.
Puhake rahus, armsad sõbrad!
A.
vil! Oskar Rinne
Sünd. 20.11.1915 Peterburi kub., Venemaa
Surn. 08.06.1985 Bromma, Rootsi
Haridustee:
Lõpetas Võru RHS Ühisgümnaasiumi 1935. aastal
vee- ja teeehitus, Stockholmi Tehnikaülikool, 1947
Sündis 20. nov. 1915. a. Gatšinas, Venemaal, kus isa töötas Vene tsaari lossiaednikuna. Revolutsiooni järgi siirdus perekond Eestisse isa kodukohta Võrru, kus Oskar kasvas ülesse ja käis koolis. Gümnaasiumi lõpetas 1935. a.
1935-1936 õppis Tartu Ülikooli Mat.-loodusteaduskonna ehitusosakonnas.
1936-1938 õppis sõjakoolis ja auto-tanki rügemendis.
1938-1940 õppis sõjaväe Tehnikakoolis (motomehaanikklass) kuni venelaste okupatsioonini.
1940 nooremleitnant ja määrati Punaarmeesse 614. korpuse raskesuurtükiväepolku rühmaülemaks
Vene okupatsiooni ajal oli kehalise kasvatuse õpetaja Tööstuskoolis. 1942. a. septembris jätkas õpinguid Tallinna Tehnikaülikoolis. 1943. a. novembris põgenes Soome, kus oli sõjaväes JR 200s.
1944. a. septembris siirdus Rootsi, kus alustas õpinguid Kuninglikus Tehnikaülikoolis vee- ja teedeehituse osakonnas.
Abiellus Linda Liinsoniga 15.02.1941.
1947-1952 "Vatenfall Styrelse" peakontori konstruktor
1949-1951 Stockholmi tehnikaülikooli õhtukooli lektor
1952- hüdroelektrijaamade ehituse juhataja Indalsälvenil
vil! Valdur Soomet
Sünd. 31.12.1916 Karuse v., Läänemaa
Surn. 21.11.2015 Toronto, Kanada
Haridustee:
Lõpetas Saaremaa Ühisgümnaasiumi 1936. aastal
insener, Stockholmi Tehnikaülikool, 1947
Sündinud 31. detsembril 1916.a Läänemaal Karuse vallas. 1936. a lõpetas Saaremaa Ühisgümnaasiumi humanitaarharu. Pärast Sõjakooli aspirantide jalaväekursuse lõpetamist 1937. a teenis portupeeaspirandina 10. üksikjalaväepataljonis Tallinnas. 29. augustil 1938. a võeti vastu Sv Tehnikakooli, ülendati lipnikuks ja määrati 1. oktoobril 1938. a motomehaanikaklassi.
Muutunud olukordade tõttu ülendati 5. augustil 1940. a kutseohvitseri õigustega nooremleitnandiks. Teenis Punaarmee 180. diviisi sidepataljoni kooliroodu rühmaülemana. Sõja algul õnnestus tal Tallinnas „põranda alla” minna. Saksa okupatsiooni ajal õppis Tallinna Tehnikaülikoolis, kus arvestati Sv Tehnikakoolis sooritatud eksameid. 1944. a põgenes Rootsi, kus jätkas õpinguid Stockholmi Kuninglikus Tehnikaülikoolis. Lõpetas kooli 1947.a kevadel masinaehitusinsenerina. Töötas Rootsis kuni 1949. a alguseni, mil emigreerus Kanadasse, kus töötas Montrealis Dominion Engineering Works Ltd tehase vaneminsenerina.
vil! Helmut Talts
Sünd. 15.12.1919 Kohila v., Harjumaa
Surn. 02.07.1992 Stockholm, Rootsi
Haridustee:
Lõpetas Viljandi Maakonna Poeglaste Gümnaasiumi 1938. aastal
metsandus, Stockholmi Metsandusülikool, 1955
1943 Soome, 1944 Rootsi
Riigimetsade Valitsuse metsakorraldaja
1947-1950 töötas firmas "Korsnäs-Marma AB"
1950-1953 firmas "Fiskeby Fariks AB"
a-st 1958 Riigimetsade Valitsuse ametnik
a-st 1962 Riigimetsade Valitsuse metsatööde ratsionaliseerimise ja mehhaniseerimise osakonna ametnik
vil! Heino Tammerk
Sünd. 18.09.1919 Tallinn
Surn. 03.05.2007 Kanada
Haridustee:
Lõpetas Tallinna Poeglaste Kommertsgümnaasiumi 1938. aastal
arhitektuur, Stockholmi Tehnikaülikool
Sündinud 18.09.1919 Tallinnas. Keskhariduse omandas Tallinna Poeglaste Kommertsgümnaasiumis 1938. a. kevadel. Samal kevadel astus vabatahtlikult sõjaväeteenistukohustust täitma, kusjuure lõpetas Sõjakooli aspirantide klassi Tondil 1939 kevadel ning samal suvel Sõjaväe Tehnikakooli kandidaatide ettevalmistuskursused. Sõjaväeteenistuse lõppedes 1940. a. kevadel astus K. K Estonia (Estolinavillatrust) teenistusse raamatupidajana. Suvel 1940 reservis ülendatud lipnikuks.
Kuna Nõukogude okupatsiooni ajal 1940-1941 osutus võimatuks õpingute jätkamine Tallinna Tehnikaülikoolis, jätkas H. Tammerk teenistus K.K. Estonias kuni sõja puhkemiseni 1940. a. suvel. 1941 14. juulil arreteeriti ta NKVD poolt poliitilistel põhjustel, kuid lasti koju pärast ühepäevast ülekuulamist. Hoolimata venelaste poolt korraldatud mobilisatsioonidest õnnestus tal varjata end Tallinnas sakslaste tulekuni 1941. aasta sügisel.
Saksa okupatsiooni algul siirdus tagasi endisele töökohale K.K. Estonias. 1942 astus Tallinna Tehnikaülikooli keemia-mäe teaduskonda, hiljem ehitusteaduskonda. Samal ajal oli H. Tammerk ka Eesti Kirjastuse teenistuses referent-kalkulaatorina. 1943. a. märtsis mobiliseerit ta Eesti Lennuüksusesse, kus lõpetas lendur-vaatlejate kursused 1943. a. suvel. Seejärel jäi Heino alaliselt üksuse koosseisu asukohaga Tallinnas kuni teise Nõukogude okupatsiooni eelõhtuni. 21.09.1944 sai Eesti Lennuüksus käsu lõpetada võitlus ajutiselt ja evakueeruda Riiga. Täiesti loomulikult poliitilistel põhjustel ei reageerinud osa üksuse ohvitsere sakslaste käsule, vaid valis meelevaldse evakueerumise sihtkoha. Kuuludes ka nende hulka, valis H. Tammerk sihtkohaks Rootsi ning maandusid 21.09.1944 õhtul Vaxholmi kindluse juurde.
Pärast kaheaastast kohanemist olukorraga uuel maal alustas H. Tammerk õpinguid Stockhommis Kuninglikus Tehnikakõrgkoolis 1946. a. sügisel arhietektuuriosakonnas ühtlasi töötades konstruktsioonibüroos..
vil! Arvo Tiidus
Muud nimed: Titus
Sünd. 18.11.1918 Tallinn
Surn. 15.06.2000 North York, Kanada
Haridustee:
Lõpetas Tallinna Poeglaste Kommertsgümnaasiumi 1937. aastal
dipl. sporditeadused, Tartu Ülikool, 1944
MSc. sporditeadused, Illinoisi ülikool, 1962
1937-1938 vabatahtlikult sõjaväeteenistuses, lõpetanud Tondi Sõjakooli aspirantide klassi.
24.02.1939 ülendatud lipnikuks
1940-1944 TÜ arstiteaduskonna Kehalise kasvatuse osakonnas
31.12.1941 abeillus Jelena Tammega
1944 lahkus Eestist Rootsi, hiljem Kanadasse
Toronto YMCA keskuse kehalise kasvatuse juhataja
aastast 1966 Toronto Yorki Ülikooli kehalise kasvatuse õppejõud
vil! Karl Tubalkain
Sünd. 29.05.1917 Tallinn
Surn. 11.01.1989 Lakewood, USA
Haridustee:
Lõpetas Tallinna Tehnikumi 1937. aastal
insener, Stockholmi Tehnikaülikool, 1947
Pärast Tallinna Tehnikagümnaasiumi lõpetamist 1937. a siirdus sõjaväeteenistusse Tartu 2. üksik-jalaväepataljoni, kust lähetati Sõjakooli aspirantide inseneriväe kompaniisse, mille lõpetas 1938. a kevadel. 29. augustil 1938. a võeti vastu Sv Tehnikakooli, ülendati lipnikuks ja 1. oktoobril 1938. a määrati motomehaanikaklassi. Muutunud olukordade tõttu katkestati kursus ja 5. augustist 1940. a ülendati ta kutseohvitseri õigustega nooremleitnandiks.
Teenis pioneeripataljonis rühmaülemana ja seejärel Punaarmee 180. sapööripataljonis roodukomandörina, mille koosseisus viidi ta sõja puhkedes Venemaale. Langes 1941.a juulikuu alguse esimestes lahingutes Porhovi rajoonis sakslaste kätte ja viibis Ida-Preisimaal Ebenrode ja Stablacki sõjavangilaagris, kust vabanes 1941. a novembris. Kodumaale jõudnud, töötas Tallinnas Kopli politseijaoskonnas. Teise Nõukogude okupatsiooni eel lahkus oma teenistuskohalt ja 2. novembril 1944.a põgenes Hiiumaalt paadiga Rootsi.
Abiellus 30.05.1943 Rita Dutschinskyga.
Õppis Stockholmi Kuninglikus Tehnikaülikoolis, mille lõpetas 1947. a masinaehitusinsenerina. Töötas Holmberg Industria A. B. ja Svenska Fläkt Fabriken A. B. konstruktsioonibüroos. 1951. a mais emigreerus Kanadasse ja töötas Montrealis Du Pont of Canada ettevõttes konstruktori-joonestajana. 1955. a siirdus USA-sse. Töötas Ohios, alguses joonestajana ja hiljem senior supervisor`ina, erialaks raua töötlemine ha vastavate masinate konstrueerimine.
Abielust abikaasa Ritaga sündis kaks poega. Võttis osa Clevelandi Eesti Seltsi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ja Ohio Võitlejate Ühingu tegevusest ning oli Clevelandi Kultuuraedade toimkonna liige.
vil! Peet Valdas
Muud nimed: Harri August Grünvald
Sünd. 02.09.1915 Pala v., Tartumaa
Surn. 20.01.2000 Stockholm, Rootsi
Haridustee:
Lõpetas Hugo Treffneri Gümnaasiumi 1933. aastal
-
Sündinud 2. septembril 1915. a Pala vallas talupidaja pojana. 1933. a lõpetas Hugo Treffneri Gümnaasiumi humanitaarharu. Teenis auto-tanki rügemendi autokompaniis Tallinnas 1934. a, kust ta lähetati Sõjakooli aspirantide inseneriväe kompaniisse, mille lõpetamisele järgnes teenistus portupeeaspirandina. 29. augustil 1938.a võeti vastu Sv Tehnikakooli, ülendati lipnikuks (1. septembril 1938) ja 1. oktoobril 1938. a määrati motomehaanikaklassi. Muutunud olukordade tõttu kursus katkestati ja 5. augustil 1940. a ülendati ta kutseohvitseri õigustega nooremleitnandiks.
Määrati territoriaalkorpuse 614. sidepataljoni rühmaülemaks. Sõja algul 1941. a juuni lõpul viidi üksus Värska laagrist läbi Tapa Venemaale, kus sattus Porhovi rajoonis sakslaste kätte vangi. Pärast kaks nädalat Pihkva vangilaagris viibimist vabastati. Teenis alates 1942. a Pihkva rajoonis paiknenud pataljonis. 20. septembril 1944. a lahkus Tallinnast Rootsi, kus viibis 10 kuud metsatööl. Hiljem täiendas oma teadmisi Stockholmi Kuninglikus Tehnikaülikoolis ja töötas masinaehituse insenerina Rootsis, Brasiilias ja USA-s.
vil! Heino Ventser
Sünd. 24.09.1921 Tallinn
Surn. 11.01.1998 St. Lambert, Kanada
Haridustee:
Lõpetas Jakob Westholmi Gümnaasiumi 1941. aastal
insener, Stockholmi Tehnikaülikool, 1950
Sündinud 24.09.1921 Tallinnas raamatupidaja pojana. 1929-1941 õppis J. Westholmi eragümnaasiumis. Venelaste mobilisatsioonist hoidus, varjates end Tallinna lähedal. Saksa okupatsiooni ajal alustas õpinguid Tallinna Tehnikaülikoolis. 1943 kevadel mobiliseerisid sakslased Heino tööle Siemens-Ostland GmbH juurde telefonimontööriks, mistõttu pääses ka edaspidisest mobilisatsioonist.
1944 august saabus Rootsi ning 1945 sügis alustas õpinguid Stockholmi Tehnikaülikoolis.