Coetus 1921/1922
vil! Johannes Edward George
Sünd. 05.01.1895 Kastre-Võnnu v., Tartumaa
Surn. 09.10.1964 Oldenburg, Saksamaa
Osalenud Vabadussõjas
Haridustee:
Lõpetas Tartu Õhtugümnaasiumi 1921. aastal
LL.B. õigusteadus, Tartu Ülikool, 1925
1928-1933 vandeadvokaadi G. Sosaare abi,
1933-1940 vandeadvokaat Tallinnas.
1941 järelümberasujana Saksamaale,
II ms-s Saksa armees ja Nõukogude sõjavangis, hiljem invaliidina Saksamaal
vil! Richard Johannes Jöffert
Muud nimed: Johann
Sünd. 07.10.1900 Tallinn
Surn. 07.07.1953 Stockholm, Rootsi
Osalenud Vabadussõjas
Haridustee:
Lõpetas Gustav Adolfi Gümnaasiumi 1919. aastal
LL.B. õigusteadus, Budapesti Ülikool, 1925
Osales Vabadussõjas kooliõpilaste pataljoni koosseisus ja 1921. aastani oli kirjutaja sõjaväehaiglates Haapsalus ja Viljandis.
Eesti Vabariigi aukonsul Antverpenis (Holland)
1925- Välisministeeriumi teenistuses, atašee
1926 Välisministeeriumi II sekretäri kohusetäitja
1927-1928 Moskva saatkonna II sekretär-asekonsul
1930 Stockholmi saatkonna II sekretär-asekonsul
1931 Välisministeeriumi lepingute büroo II sekretär
1932 Rahvasteliidu büroo I sekretäri kt
1933 Berliini satkonna atašee
1934-1935 Antverpeni aukonsulaadi asekonsul
1935-1940 Budapesti saatkonna I sekretär-konsul ja chargé d'affaires
1939-1940 EV peakonsul Istanbulis
1940 Välisministtriumi ametnik
1941 evakueerimisel Kroonlinna pääses uputatud aurikult "Eestirand"
1944 Rootsi, töötas Rootsi kaupmeeste liidus ja oli ajalehe "Välis-Eesti" toimetuse liige
Abikaasa: Therese Emilie, sündinud Kalju, 1902-2001
Lapsed: Karl (1929-1939) ja Luule (s. 1941)
Aumärk: Soome Valge Roosi Rüütelkonna I klassi komandör 1933.
Väljavõte ajalehest:
Stockholmis, Langbro haiglas suri insulti teisipäeval 7. skp. jurist ja majandusteadlane Richard Jöffert.
Kadunu kuulus meie aina hõredamaks jäävasse diplomaatlikku kaadrisse. Ta oli Eesti Vabariigi lõpp-päevil peakonsuliks Balkani riikides Bulgaarias, Jugoslaavias, Rumeenias ja Türgis, alalise asukohaga Istambulis. Paguluses tegutses kadunu tasakaalukalt ka ühiskondlik-poliitilisel alal ja ajakirjanduses, kus avaldas oma tähelepanuleidnud asjalikke välispoliitilisi ülevaateid ja tähelepanekuid.
ksv! Rudolf Kirsipuu
Sünd. 10.08.1903 Peterburg, Venemaa
Surn. 14.03.1926 Tartu, Eesti
Osalenud Vabadussõjas
Haridustee:
Lõpetas Tallinna Reaalkooli 1920. aastal
stud. kaubandusteadus, Tartu Ülikool
Suri kopsuhaigusesse
vil! Jaan Kivisild
Sünd. 22.04.1882 Olustvere v., Viljandimaa
Surn. 10.12.1954 Tallinn, Eesti
Haridustee:
Lõpetas Tallinna Reaalkooli 1913. aastal
kaubandusteadus, Tartu Ülikool, 1923
kaubandusteadus, Tartu Ülikool, 1924
Maetud Tallinna Rahumäe kalmistule 17.12.1954.a.
1915-1918 Riia Polütehniline Instituut, kaubandus
1920-1924 Tartu Ülikool, kaubandus
1914-1916 Tartu 2. Laenu ja Hoiu Ühisuse juhataja
1919-1920 Riigikassa juhataja
1921-1924 ASi "Põhja Pank" Tartu osakonna juhataja
1925 ETK rahandusosakonna juhataja
1926-1933 Eesti Panga direktor
1934-1940 Tallinna Börsikomitee vannutatud maakler
1941-1945 Nõukogude armees
1953 arreteeriti Talinnas, suri vangistuses.
vil! Georg Jakob Konstantin Kõll
Sünd. 06.08.1897 Tallinn
Surn. 07.05.1990 Stockholm, Rootsi
Osalenud Vabadussõjas
Haridustee:
Lõpetas Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi 1921. aastal
Olen pärit põlistest Kõll'i taludest Viljandimaalt, Viljandi khk. Vana Tänassilma vallast. Kõlli talud asusid Valma küla ja Oiu vahel otse Võrtsjärve ääres. Sündisin aga Tallinnas 6. augustil 1897. a., isa majaomanik Jaak K., ema Anna neiuna Kulderknupp Hagerist, Kalli talu peretütar.
Alghariduse sain kodus, siis Eugen Niklasseni eraalgkooli, Tallinna linnakoolis ja lõpuks Tallinna linna õhtugümnaasiumis. Esimese maailmasõja, vene revolutsiooni ja Vabadussõja tõttu lõpetasin gümnaasiumi alles kevadel 1921. a. Vahepeal olin 1918. a. vangistatud kommunistide poolt ja 1918/19. a. olin rindel Vabadussõjas.
Peale lühiajalist viibimist Berliinis 1921. a. astusin 1922-I Tartu Ülikooli õppima majandusteadusi ja alates 1926. a. ka õigusteadusi. Õppimine jätkus mõningate vaheaegadega kuni 1937. a., mil olin tervislistel põhjustel sunnitud lõplikult katkestama õppimist.
Tartus elades töötasin Tartumaa Pangas 1922-1927. a., siis Tallinnas Eesti Panga peakontoris 1927. a. rahareformi ettevalmistamisel, mis kehtestati 1. jaan. 1928. a. ja Pikalaenu Pangas, mis sai loodud sama rahareformiga, Riiklikute laenude ja hiljem ka Maatulunduskapitali osakondade juhatajana alates 1. jaan. 1928 kuni 1939. aastani. Alates 1939. a. kuni vallandamiseni NSV Liidu okupatsioonivõimude poolt 1940. a. sügisel olin riiklikute- ja riigiosavõtuga töötavate ettevõtete jaoks, kinnise panga kujul, loodud uue keskasutuse A.s. "Keskkassa" juhatuse liikmeks ja asjaajaja-direktoriks.
Olulisemate ülesannetena Pikalaenu Pangas 1928-1939. a. tuli minul likvideerida esimeste iseseisvuse aastate "Gründertum'i" raske pärandus, Eesti Pangast ühendusega rahareformiga ülevõetud n.n. "külmanud laenud", kogusummas 38 miljonit E. krooni ulatuses. Saneerides raskustesse sattunud ettevõtteid ja likvideerides elujõuetuid, õnnestus mul selle probleemi lahendus 10 aasta jooksul, ärahoides suuremaid kahjusid riigile.
Maatulunduse kapitali osas võiks nimetada ühistegeliste piimatööstuste saneerimist ühenduses piimatööstuste võrgu ümberkorraldamisega koostöös Põlluministeeriumiga ja põllumajanduslikkude keskasutustega. (Selle töö eest määras Põllutööministeerium minule erilise rahalise autasu).
Ühenduses teenistusega Pikalaenu Pangas olin neljal korral eriülesannetel komandeeritud Lääne-Euroopa riikidesse. Pikalaenu Panga ülesandel olin veel A.s. Unioni, A.s. Globuse ja A.s. Eesti Kunstsarve Tehased O. Kereson ja Ko. revisjoni komisjonide liikmeks.
Saksa okupatsiooni ajal 1941-1944 sept. töötasin muu hulgas ka Eesti Majanduskojas Tööstuse peaosakonna juhatajana kuni NSV Liidu teise okupatsioonini, mil tuli asuda pagulusse, teiste võimaluste puudumisel esialgu Saksamaale.
Saksamaal, Augusburgis, töötasin USA Sõjaväelise Valitsuse (Military Government) juures 1945-1948. a. Natsionaalsotsialistliku Valitsuse poolt sundvõõrandatud käitiste revidendina ja hiljem nende endistele omanikkudele tagasiandmise aktsiooni järelvalvajana kuni 1948. a. sügiseni, mil kogu aktsioon vahepeal loodud Saksa Liiduriigi vastavatele võimudele üle anti.
Saksamaal haigestusin 1948. a. Haigena asusin Rootsi 1950. a. Rootsis töötasin algul arhiivitöölisena Lundi ülikooli Statistika Instituudis kuni augustini 1951. a. ja sealt peale mind raviva arsti dotsent Helge Colldahli juures, abistades teda tema uurimistöödes nii Lundis kui ka hiljem Stockholmis St. Görani haiglas.
Alates 1956. a. maikuust töötan Rootsi Geoloogilises asutuses (Sveriges Geologiska Undersökning) riigiteenistuses Geokeemia ja Keemia laoratooriumites, kus minu peamiseks ülesandeks on määrata rootsi metalli muldade väärismetallide sisalduvust, nii spektraalanalüüside kui ka tavaliste keemiliste analüüside abil.
Paralleelselt olen õhtuti jätkanud dotsent H. Colldahli abistamist nii statistiliste kui ka tehniliste probleemide lahendamisel spektraalanalüüside ja ka isotoopide radioaktiviteedi mõõtmisel.
Perekonnaseisult olen abielus:
30.05.1928 Alma-Elisabeth Kuusik (s. 17.09.1901), lahutatud 25.05.1929. a.
21.12.1936 Ellen Anderson (s. 19.03.1907)
Lapsed teisest abielust:
1) tütar Liis, s. 25.01.1938 Tallinnas, fil.kand. 1966. a., abielus Mati Klaari'iga 14.05.1965
2) poeg Jüri, s. 27.09.1941 Tallinnas, fil.kand. 1966. a.
3) Tütar Anu-Mai, s. 16.01.1946 Augsburgis, dipl.redaktor. 1966. a. ja fil.stud.
Saadud aumärgid:
1) Eesti Vabadussõjast osavõtmise medal
2) Läti Vabariigilt Läti vabastamisest osavõtmise medal
3) Kaitseliidu Kalevi Maleva 10. a. teenistuse mälestusmärk
4) Eesti Punase Risti rinnalkantav rist II liik I järk. Annetatud Majandusministri poolt teenete eest majanduse alal
Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk 24.02.1938
Juuli 1967
G. Kõll
vil! Gustav Laupmann
Muud nimed: Laubmann
Sünd. 28.08.1901 Narva
Surn. 01.01.1959 Vancouver, Kanada
Osalenud Vabadussõjas
Haridustee:
Lõpetas Narva 1. Gümnaasiumi 1921. aastal
Laulja; bariton; näitleja; teatritegelane; muusikategelane.
Pärast gümnaasiumi lõpetamist siirdus 17 aastasena Vabdussõtta.
Õppis Tallinna Konservatooriumis laulu mõnda aega, siirdub 1930ndatel Saksamaale, kus ühines kasakate kooriga ja esines koos nendega Euroopas.
Õppis Tartu Ülikoolis majandust, jäi pooleli.
Töökohad
Teater Ugala; Tallinna Draamateater
Kindlustusselts EKA, Eesti
Leivatööstuse omanik, Kanada
Stockholmi Eesti Teater (Rootsi)
Vancouveri Eesti Seltsi Teater (Kanada)
Abikaasa: Leili (n. Puusepp), abiellus 1941 Narvas.
1944 Rootsi
1951 Kanada
Maetud Forest Lawni kalmistule
vil! Kristof Maremäe
Muud nimed: s. Christophor Mangelson
Sünd. 15.06.1901 Vana-Põltsamaa v., Viljandimaa
Surn. 15.01.1959 Tartu, Eesti
Osalenud Vabadussõjas
Haridustee:
Lõpetas Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 1921. aastal
1921-1925 TÜ, metsandus
1926-1927 TÜ, õigusteadus
1927-1930 TÜ, metsandus
1933-1939 TÜ, metsandus
1922 Pagari abimetsaülem
1923-1927 Põllutööministeeriumi Metsade Peavalitsuse metsakorralduse büroo metsnik
1927-1931 Sõmerpalu abimetsaülem
1931-1937 Ahja abimetsaülem
1937- Põllutöökoja Tartu-Valga metsanduskonsulent
17.10.1944 arreteeriti, tribunal 19.05.45 §58-1a, 15+5 aastat
Vabastati 03.09.1956
vil! Voldemar Matson
Sünd. 30.04.1900 Sõmeru v., Virumaa
Surn. 26.10.1993 USA
Haridustee:
Lõpetas Rakvere Gümnaasiumi 1921. aastal
LL.B. õigusteadus, Tartu Ülikool, 1933
vil! Viktor Must
Sünd. 16.05.1902 Narva
Surn. 04.06.1963 Stockholm, Rootsi
Osalenud Vabadussõjas
Haridustee:
Lõpetas Narva 1. Gümnaasiumi 1921. aastal
Narva Majaomanike Panga ametnik, hiljem ärimees
1944 Rootsi
vil! Rudolf Nogur
Muud nimed: Noggur
Sünd. 26.11.1898 Rapla
Surn. 13.04.1980 Eesti
Osalenud Vabadussõjas
Haridustee:
Lõpetas Tallinna Vene PEGi 1919. aastal
1925-1928 maakorralduse osakonna maamõõtja
1928-1929 Kambja metskonna abimetsaülem
1929-1932 Otepää metsaülem
1932-1934 Sutlema metskonna revident-metsaülem
1934-1942 Kivinõmme metskonna metsaülem
1943-1945 Laiksaare metsaülem
Arreteeriti 14.04.1945 Pärnumaa Laiksaare vallas
Tribunal 28.08.1945 §58-1a, 58-11, 20+5 (Oli Kaitseliidus)
Vabanes 02.1956
1956-1962 Kohila metsamajandi kultuuride ja hooldusraie meister
1962-1966 Sutlema abimetsaülem
1966-1967 Sutlema metsaülema kohusetäitja
1967-1973 Sutlema metsaülem
1973 läks pensionile
Kotkaristi V klassi teenetemärk 20.02.1939
Pidas maha kaks mensuuri: ugalensis Jakobsoni ja sakalanus Tõnissoniga. Kuramaatoriks ja sekundandiks oli Voldemar Siil.
Maetud 18.04.1980 Tallinnas Rahumäe kalmistule
vil! Johannes Andreas Peets
Muud nimed: Jaak, Petsch, Petš
Sünd. 15.07.1895 Tartu
Surn. 17.08.1942 Sverdlovski obl., Venemaa
Osalenud Vabadussõjas
Haridustee:
Lõpetas Tartu Reaalkooli 1917. aastal
BA. kaubandusteadus, Tartu Ülikool, 1926
1917-1918 TÜ, loodusteadus
1921-1926* TÜ, kaubandusteadus
1920- Rahaministeeriumi ametnik, hiljem Paide maksuameti maksuinspektori abi
1932-1940 Järva maksuinspektor
1941 arreteeriti, suri vangistuses
Valgetähe V klassi teenetemärk 21.02.1940
Kotkaristi V klassi teenetemärk 24.02.1938
vil! Otto Peterson
Sünd. 15.05.1880 Vana-Vändra v., Pärnumaa
Surn. 17.03.1929 Tallinn, Eesti
Osalenud Vabadussõjas
Haridustee:
Lõpetas Tallinna Reaalkooli 1921. aastal
LL.B. õigusteadus, Tartu Ülikool, 1925
1900-1909 kooliõpetaja Peterburis
1909-1910 ajalehe "Virulane" toimetuse liige
1910-1919 raamatupidaja, prokurist ja ärijuht Peterburis
Peterburi Eesti Kooliseltsi ja Eesti Seltsi näitejuht
1919 Sõjaväe Tervishoiuvalitsuse kantseleiülem
1919-1920 Sõjakooli lektor, Tallinna Draamateatri näitejuht
1924-1926 Tallinna Prantsuse Lütseumi maateaduse ja koduõpetuse õpetaja
1926-1929 Eesti Maapanga sekretär
Suri maovähki, maetud 20.03.1929.a. Tallinna Rahumäe kalmistule
Otto Peterson (15. V 1880 Kadaka küla, Vändra vald – 17. III 1929 Tallinn), näitejuht, näitleja ja kriitik. Ernst Peterson‑Särgava vend. Isa õpetaja.
Lõpetas Põltsamaa Aleksandri linnakooli, Gatšina õpetajate seminari ning 1909 Peterburis Konstantin Varlamovi ja Jevtihhi Karpovi teatrikursused. Töötas 1895–97 Kadakal ja 1900–09 Peterburi Eesti Haridusseltsi koolides õpetajana (1903–09 III kooli juhatajana), juhtis 1903–16 (vaheaegadega) Peterburi eesti seltside (peamiselt Ustavuse) teatritegevust, toimetas 1909 Tallinnas ajalehte ja korraldas teatrikursusi, oli 1919–20 Draamateatri lavastaja ja kunstiline nõuandja, lõpetas 1925 3‑aastase kursuse Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas ning töötas aastast 1926 Eesti Maapangas. Tõlkinud näidendeid (Gogoli „Revident”), avaldanud teatrikriitikat, esinenud deklamaatorina.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/peterson_otto1
vil! Karl Puhvel
Sünd. 24.09.1894 Helme v., Viljandimaa
Surn. 21.08.1966 Montreal, Kanada
Haridustee:
Lõpetas Pihkva Maamõõtjate Kooli 1917. aastal
dipl. metsandus, Tartu Ülikool, 1925
1911-1912 Koorküla algkooli õpetaja
1918 sõjaväetopograaf Omskis
1919 Koltšaki armees
1921-1922 Põllutööministeeriumi maamõõtja
1923 Iisaku metsaülem
1924-1927 Lääne-Harju metsarevident
1928-1931 Rahandusministeeriumi hindamisosakonna ja Põllutööministeeriumi hindamise peakomisjoni inspektor
1927-1933 Tallinna Tehnikumi geodeesia ja metsateaduse õppejõud
1932-1940 Põllutööministeeriumi Katastriameti juhataja
1944 Rootsi
1949 Kanadasse
Raamatust Eesti Riigi avaliku- ja kultuurielu tegelased 1918-1938:
Sündinud 24. septembril 1894. a. Viigandi mõisas Valgamaal. Abiellus 1925. a. Meta Pärn'aga. Sellest abielust pojad Jaan ja Märt. Õppis
1902-1905 Koorküla vallakoolis,
1906-1908 Helme kihelkonnakoolis,
1909-1910 Valga linnakoolis,
1913-1916 Pihkva maamõõtekoolis,
1917 Peterburi sõjatopograafia koolis,
1918-1919 Omski polütehnilises instituudis
1921-1924 Tartu Ülikoolis.
Kutse omandas 1924. a. diplomeeritud metsateadlasena.
1911-1912. a. tegutses Koorküla vallakoolis õpetajana.
1916.a. Pihkva maamõõtekoolis maamõõtjana-taksaatorina,
1918 sõjatopograafina Omskis,
1921-1922 Põllutööministeeriumi maamõõtjana.
1923-1927 metsaülemana ja metsarevidendina,
1928-1931 hindamisinspektorina
1932- Katastriameti juhatajana
1927-1933 Tallinna Kõrgema Tehnikumi õppejõud geodeesia ja metsateaduse alal
Välismatku sooritanud Soome, Rootsi, Taani, Saksamaale, Ungarisse, Austriasse, Poola, Prantsusmaale ja Itaaliasse. On olnud tegev
1927 Nõmme linnavolinikuna
1926-1931 Nõmme Majaomanikkude Panga juhatuse liikmena
1929-1939 Kaitseliidu Tehnilises Malevkonnas
1934-1939 Ehitusühisus "Tare" juhatuse liikmena ja Geodeetilise Komitee esimehena
1932-1939 Hindamise Peakomisjoni ja Peakomitee liikmna
1938 annetati Vabariigi Presidendi poolt 3. kl. Valgetähe teenetemärk (Katastriameti juhataja)
auvil! Konstantin Päts
Sünd. 23.02.1874 Tahkuranna vald,Tahku küla, Põldeotsa talu, Pärnumaa
Surn. 18.01.1956 Kalinin, Venemaa
Auvilistlaseks valitud 1932. aastal
Osalenud Vabadussõjas. Vabadusristi I/1, III/1
Haridustee:
Lõpetas Pärnu Ühisgümnaasiumi
LL.B. õigusteadus, Tartu Ülikool, 1898
dr.h.c., Tartu Ülikool, 1928
dr.h.c., Tallinna Tehnikaülikool, 1938
dr.h.c., Andhra ülikooli (India), 1938
Ajutise Valitsuse peaminister
24.02.1918-09.05.1919
Riigivanem
25.01.1921-21.11.1922
02.08.1923-26.03.1924
12.02.1931-19.02.1932
21.10.1933-24.01.1934
Peaminister riigivanema ülesannetes
24.01.1934-03.09.1937
Riigihoidja
03.09.1937-24.04.1938
President
24.04.1938-17.06.1940
1917-1918 Eesti Maavalitsuse esimees. 1918 Eesti Päästekomitee esimees. 1918 vangistati Saksa okupatsioonivõimude poolt, juulist novembrini 1918 vangilaagris Poolas. 1918 Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaministrina ka sise-, 1918-1919 sõjaminister. 1922-1923 I Riigikogu esimees. 1917-1919 Maanõukogu, 1919-1920 Asutava Kogu, 1920-1934/1937 I-V Riigikogu liige.
Lõpetas Pärnu gümnaasiumi, õppis 1894-1898 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, õigusteaduste kandidaat. 1898-1899 teenis Pihkvas sundaega. 1900-1901 vandeadvokaat J. Poska abi Tallinnas. 1901-1905 ajalehe “Teataja” toimetaja, 1904-1905 Tallinna linnanõunik, 1905 abilinnapea. Osales 1905. a revolutsioonis, põgenes välismaale, mõisteti tagaselja surma. 1905-1906 pagulasena Šveitsis, 1906-1909 Soomes, 1908-1910 ajalehe “Peterburi Teataja” tegevtoimetaja. 1909 andis end Peterburis kohtuvõimudele üles ja mõisteti 9 kuuks vanglasse, karistuse kandis 1910-1911 Peterburi Krestõ vanglas. 1911-1916 ajalehe “Tallinna Teataja” toimetaja, 1916-1917 sõjaväeteenistuses Tallinnas. 1917 Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimees.
1919-1933 Kindlustusseltsi “Eesti Lloyd” esimees (vaheaegadega, kui oli Vabariigi Valitsuse liige), 1925-1929 Kaubandus-Tööstuskoja nõukogu esimees, a-st 1935 aunõunik, 1925-1936 Eesti-Soome-Ungari Liidu esimees, a-st 1936 auesimees, 1927-1937 sihtasutuse “Fenno-Ugria” esimees, oli Harju Panga nõukogu esimees, Tallinna Börsikomitee esimees. Pidas Kloostrimetsa talu Tallinna lähedal.
1928 Tartu Ülikooli õigusteaduse, 1938 Tallinna Tehnikaülikooli tehnikateaduste ja Andhra ülikooli (Indias) audoktor. 1930 Helsingi Ülikooli Savo osakonna auliige. 1938 Loodusuurijate Seltsi, 1938 Õpetatud Eesti Seltsi, 1938 Loodusvarade Instituudi ja 1939 Eesti TA auliige, üliõpilaskorporatsiooni Fraternitas Estica auvilistlane, Tallinna, Narva, Pärnu ja Tartu linna ning Tahkuranna valla aukodanik. Vabadusrist I/1. ja III/1. Töid riigiõiguse ja poliitika alalt.
30.07.1940 vangistati NKVD poolt ja küüditati koos perekonnaga Venemaale, oli asumisel, vanglas, 1954-1956 Kalinini vaimuhaiglas, kus ka suri. 21.10.1990 maeti ümber Tallinna Metsakalmistule.
Korporatsiooni liikmeks sai Konstantin Päts 1921. aasta detsembris. Auvilistlaseks valiti 1932. aastal. Konstantin Päts võttis korporatsiooni elust osa võimaluste piires. 1922. aastal algatas ta koos vilistlane H. Baneriga idee korraldada ekskursioon Ungarisse. 1930-te aastate teisel poolel külastasid frater esticused reeglina Toilas toimunud suvepäevade ajal ka auvilistlane Pätsi suveresidentsi Oru lossis. Viimane Tartus toimunud korporatsiooni üritus, millest Konstantin Päts osa võttis oli 1939. aasta sügisel toimunud kommerss.
Riigivapi ketiklassi teenetemärk 24.04.1938
Valgetähe ketiklassi teenetemärk 24.04.1938
Riigivapi teenetemärgi erisuurpael 24.04.1938
Kotkaristi I klassi teenetemärk 14.02.1929
Eesti Punase Risti mälestusmärk I järgu I aste 25.11.1926
Eesti Punase Risti mälestusmärk III järk 22.02.1921
Vabadusristi III liik 1. järk 14.12.1920
Vabadusristi I liik 1. järk 23.02.1920
ksv! Hugo Siimo
Muud nimed: Simo
Sünd. 07.01.1901 Tähtvere v., Tartumaa
Surn. 03.1988 Eesti
Osalenud Vabadussõjas
Haridustee:
Lõpetas Hugo Treffneri Gümnaasiumi 1921. aastal
Maetud 15.03.1988 Rannamõisa kalmistu, 3, 32-2
Astus 1921.a. Tartu Ülikooli õigus-majandusteaduskonda
vil! Edvin Soodla
Sünd. 30.05.1901 Mustvee, Tartumaa
Surn. 23.09.1980 Tallinn, Eesti
Osalenud Vabadussõjas
Haridustee:
Lõpetas Hugo Treffneri Gümnaasiumi 1921. aastal
astus 1921 Tartu Ülikooli põllumajandus-metsandusteaduskonda
1924-1929 noorem maamõõtja Metsakorralduses
1929-1944 metsataksaator
1944-1946 metsakorralduse insener
1946-1962 Metsakorralduse Valga ülem
alates 1962 pensionil
Valgetähe V klassi teenetemärk 20.02.1939
Maetud 26.09.1980.a. Tallinnas Rahumäe kalmistule
vil! Leonhard Tölpus
Muud nimed: Leo
Sünd. 13.03.1902 Kalvi v., Virumaa
Surn.
Osalenud Vabadussõjas
Haridustee:
Lõpetas Rakvere Gümnaasiumi 1921. aastal
agronoomia c. l., Tartu Ülikool, 1935
1937 TÜ Loomakasvatuse-kabineti vanema assistendi k. t
Arreteeriti 25.01.46 Tartumaa Kuremaa v.,
tribunal 04.10.46 §58-1a, 58-11, 182 lg.1, 6a. ;
Vangis Komi ANSV Intalag, vabanes 1954.
Arreteerimise ajal töötas Kuremaa Põllumajandustehnikumi direktorina.
vil! Heinrich Verberg
Muud nimed: s. Wehrberg
Sünd. 19.09.1902 Narva
Surn. 1943 Narva, Eesti
Osalenud Vabadussõjas
Haridustee:
Lõpetas Narva 1. Gümnaasiumi 1921. aastal
LL.B. õigusteadus, Tartu Ülikool, 1927
1921-1923 TÜ, metsandus
1923-1927* TÜ, õigusteadus
1927-1928 TÜ, majandus
1924-1925 Narva 2. jaoskonna kohtu ametnik
1927-1933 samas vandeadvokaadi Fr. Huseni abi,
1933, kuni 1940 samas vandeadvokaat.
Taani aukonsuli asetäitja ja sekretär Narvas.
vil! Aksel Erich Vooremaa
Muud nimed: s. Wöhrmann
Sünd. 27.12.1903 Kuressaare
Surn. 08.07.1941 Tartu, Eesti
Osalenud Vabadussõjas
Haridustee:
Lõpetas Saaremaa Ühisgümnaasiumi 1921. aastal
usuteadus, Tartu Ülikool, 1926
Mõrvati Tartu vanglas
Sündinud: 27.12.1903 Kuressaare.
Ristitud: 29.12.1903 Kuressaare.
Konfirmeeritud: 08.08.1919 Karja.
Isa: Karja kog õpetaja, Saaremaa praost Karl Wöhrmann.
Ema: Amalie snd Zirk.
Õed-vennad: 3 õde, 2 venda.
Õpingud: Algharidus isalt, 1913—15 Kuressaare Aleksei Gümnaasium, 1919—21 Kuressaare Eesti Ühisgümnaasium, 1921—26 Tartu ülikooli usuteaduskond.
Pro venia concionandi/pro ministerio: ?.10.1926 Tallinn.
Prooviaasta: 1926 Kambja kog õpetaja J. Ederbergi juures, 1926 Tartu Ülikooli kog õpetaja H. B. Rahamägi juures.
Ordinatsioon: 27.03.1927 Tartu Maarja kirikus õpetaja Robert Funke abiõpetajaks.
Teenistuskäik: 1927—34 Tartu Maarja kog abiõpetaja, 1934 Tartu Maarja kog asetäitja õpetaja, 1934—41 Tartu Maarja kog õpetaja, Tartumaa Kaitseliidu maleva õpetaja.
1935 Tartu Alama Kohtu liige, 1939 EELK Hooldsunõukogu liige, 1940—41 Tartu praostkonna abipraost, Konsistooriumi esindaja Naiste Karskusliidus.
1931—-40 Tartu Maarja kog perekonnaeisuametnik-vaimulik.
Usuõpetuse õpetaja: 1925— H. Treffneri Gümnaasium, 1930— Tartu Tütarlaste Gümnaasium, Tehnika Gümnaasium.
Noorte Meeste Kristliku Ühingu liige ja esimees.
Aumärgid: 29.03.1937 annetatud kuldametirist.
Laulatatud: 27.08.1927.
Abikaasa: Aino snd Grünfeldt (13.01.1905).
Lapsed: 1 Aavo-Eerik (04.03.1932). 2 Marju. 3 Karl.
Surnud: 08.07.1941 Tartu (mõrvatud vanglas).
Maetud: 25.04.1942 Tartu Pauluse kalmistu (ümbermaetud koos 198 Tartu vangla mõrvatuga).
Vil! Aksel Erich Vooremaa ilmalisest eluloost ei ole säilinud palju andmeid.
Ta kasvas üles Saaremaal Karja kiriku õpetaja Karl Wöhrmani pojana. Peres oli kuus last.
Lõpetas 1921. a. Saaremaa Gümnaasiumi ja läks siis isa jälgedesTartu ülikooli usuteadust õppima.
Astus Korp! Fraternitas Estica liikmeks. Järelolevaist arhivmateriaalidest ei selgu, kas ta ka mingeid ameteid oma konvendis pidas. Küll leidub aga vanade koosoleku protokollides sõnavõtte ja üksikuid mälestuskilde on ka saadud kaasaegsetelt frateritelt. Need andmed kokku annavad mõista, et ta õpingute kõrvalt võttis osa konvendi elust küllaltki aktiivselt. Ka pärast õpinguid vilistlasena olevat ta vähemalt kord nädalas konvendis käinud ja sealsete nooremate kaasvõitlejatega elavalt ja huviga suhelnud ära kuuldes nende igapäevaseid rõõme ja muresid. Selle eest oli ta väga hinnatud ja lugupeetud vilistlane olnud.
Ta olevat rahulikku iseloomuga olnud, milles ka leidus humoorimeelt ja hoiak olnud kodune, vaba, ilma korrektsust kaotades.
Need vähesed andmed vil! A. E. Vooremaa elukäigust väljaspool ametielu (mis märksa paremini tuntud), mis meile on teada, viitavad inimesele, kellel näis olevat omadus, mida tänapäevalgi hinnatakse ja otsitakse - nimelt võime ära kuulata oma jutukaaslast teda mõista ja tema jutu sisule kaasaelada. Arvan, et meie vil! Aksel Erich Vooremaa oli inimene, kellel oli rikkalikult seda, mida tänapäeval kutsutakse ja hinnatakse kui emotsionaalset intelligentsi.
Vil! A. E. Vooremaa oli veel noor inimene, kui teda hukati pool aastat enne oma 38-dat sünnipäeva. Tema matusel oli kogunenud palju fratereid. Tingitud ohtlikust olukorrast olid nad sunnitud oma vilistlast ära saatma ilma värvideta ja liputa.
vil! Kaarli Vooremaa
27.12.2003