Coetus 1913/1914
auvil! Ernst Karl Hubel
Sünd. 08.12.1894 Tallinn
Surn. 01.09.1966 Borgholm, Rootsi
Auvilistlaseks valitud 1957. aastal
Osalenud Vabadussõjas
Haridustee:
Lõpetas Gustav Adolfi Gümnaasiumi 1913. aastal
MD. arstiteadus, Tartu Ülikool, 1921
Lõpetas Gustav Adolfi gümnaasiumi ja astus 1913. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, mille lõpetas 1921. aastal.
Võttis vahepeal arstina osa Eesti Vabadussõjast.
1921-1922 töötas assistendina Tartu Ülikooli Närvikliinikus
Töötas günekoloogina Tallinna Linna Keskhaiglas (alates 1922. a.) ja asutas hiljem koos teiste arstidega Tallinna Erahaigla, kus töötas 1939-1944 osakonnajuhatajana kuni kodumaalt lahkumiseni 1944. a.
Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk 21.02.1940
Jätkas arstina töötamist Rootsis.
vil! Elmar Kalamees
Sünd. 21.12.1893 Tartu
Surn. 05.04.1944 Tartu, Eesti
Osalenud Vabadussõjas
Haridustee:
Lõpetas Tartu Aleksandri Gümnaasiumi 1913. aastal
dipl. arstiteadus, Tartu Ülikool, 1923
1915-1916 I maailmasõjas
1918-1920 Vabadussõjas
1923-1925 Tallinna Linna 3. Haigla arst
1925-1927 sõjaväearst Tallinnas
1927- sõjaväe- ja eraarst Petseris.
1940 sanitaarteenistuse major
Eesti Punase Risti II järgu I astme teenetemärk 27.05.1936
ksv! Edmund Gottfried Kasemets
Sünd. 12.08.1895 Paldiski
Surn. 1917
Haridustee:
Lõpetas Tallinna Toomkooli
arstiteadus, Tartu Ülikool
Langes 1. maaimasõjas, Georgi medali IV järk
vil! Georg Vilhelm Kiviste
Muud nimed: a-ni 23 Steinfeldt
Sünd. 20.01.1895 Moskva, Venemaa
Surn. 1941
Haridustee:
Lõpetas Narva Eesti Gümnaasiumi 1913. aastal
usuteadus, Tartu Ülikool, 1922
Georg Wilhelm Kiviste (aastani 1923 Georg Wilhelm Steinfeldt; 20. jaanuar 1895 Moskva – 1941) oli eesti vaimulik.
Lõpetas aastal 1913 Narva Eesti Gümnaasiumi kuldaurahaga. Aastal 1922 lõpetas Tartu Ülikooli usuteaduskonna. Ordineeriti õpetajaks 11. jaanuaril 1925.
Oli 1925–1927 Kõpu Peetri koguduse õpetaja. Vabastati omal palvel õpetajaametist. Oli seejärel aasta või paar keelteõpetaja koolis, siis selgus aga lõplikult, et kumbki amet talle ei sobinud (kuna oli kartlik, tagasihoidlik ja endassetõmbunud ning suhtlemine inimestega oli talle piinaks). Seejärel töötas ta isa juures mitu aastat Narva Peetri koguduses kantseleiametnikuna, millega ta toime tuli, ja hiljem tõlk, mis talle suurepäraselt sobis. Ta valdas võrdselt hästi saksa ja vene keelt, ent tundis ka inglise ja prantsuse keelt.
Jäi sõja ajal kadunuks.
Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk 24.02.1938
Kotkaristi V klassi teenetemärk 22.01.1931
ksv! Magnus Robert Laaman
Sünd. 26.11.1894 Tartu
Surn. 25.01.1919
Haridustee:
õigusteadus, Tartu Ülikool
ksv! Hans Leppik
Sünd. 02.10.1893 Holstre v., Viljandimaa
Surn. 22.09.1916 Austria
Haridustee:
Lõpetas Tartu gümnaasiumi
usuteadus
Langes I maailmasõjas Galiitsia lahingutes
vil! August Reinhold Markson
Sünd. 10.09.1891 Orajõe v., Pärnumaa
Surn. 10.1948 Saksamaa
Haridustee:
Lõpetas Kuressaare Gümnaasiumi 1913. aastal
õigusteadus, Tartu Ülikool
Väljavõte raamatust "Nemad juhtisid Eesti politseid 1918-1940" Mai Krikk, Tallinn 1998
Sündis 29. augustil 1891 Pärnumaal Orajõe vallas, suri ? okt. 1948 Saksamaal interneeritute laagris.
Haridus: Kuulsa purjelaevade ehitaja, kaptenreeder Jakob Marksoni poeg August õppis Pärnus ja Kuressaare gümnaasiumis. 1913. a. pärast Kuressaare gümnaasiumi lõpetamist asus ta õppima Tartu ülikooli õigusteadust. A. Markson katkestas õpingus 1916. a. perekondlikel põhjustel.
Teenistuskäik: Tsaarivalitsuse kukutamise järel 1917. a. valiti A. Markson Pärnu maakonnanõukogu liikmeks. Vabadussõjas võitles ta mõnda aega kuulipildurite roodus, kuid viidi kehva tervise tõttu üle tööroodu. 8. veebruaril 1919 valis Pärnu maakonnavalitsus A. Marksoni miilitsaülemaks, ta vabastati sõjaväeteenistusest. Pärnu maakonna miilitsaülema kohustusi asus ta täitma 1. aprillil 1919. Ilmselt ei võtnud A. Markson oma tööülesandeid eriti tõsiselt, sest, uue miilitsaülema esimene päevakäsk on koostatud alles 12. septembril. Politsei peavalitsuse ülem M. Ostrat vabastas Pärnu maakonna politseiülema A. Marksoni ametist 20. veebruaril 1920. ... Pärast politseiteenistusest lahkumist tegutses A. Markson ettevõtjana, talle kuulus Niidu saeveski. A. Markson osales aktiivselt Pärnu linna seltsi- ja ühiskonnaelus. 1944. a. lahkus ta Eestist. Ühes Saksamaa interneeritute laagris pidi ta matma oma poja Jaani, kes suri 28-aastaselt verevähki. Kaks kuud hiljem suri A. Markson südameataki tagajärjel.
vil! James Paul Friedrich Raukas
Sünd. 15.02.1894 Tallinn
Surn. 20.08.1949 Stockholm, Rootsi
Haridustee:
Lõpetas Gustav Adolfi Gümnaasiumi 1913. aastal
dipl. arstiteadus, Tartu Ülikool, 1921
MD. arstiteadus, Tartu Ülikool, 1921
1913-1921* TÜ, arstiteadus
1921 TÜ dr.med
Täiendas ennast Rootsis
1922 TÜ patoloogia instituudi assistent
Hiljem Tallinna Keskhaigla sisehaiguste jaoskonna ordinaator
1943-1944 Tallinna Keskhaigla juhataja
1944 Rootsi
Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk 20.02.1940
Eesti Punase Risti II järgu II astme teenetemärk 12.02.1934
vil! August Eduard Aleksander Rosenfeldt
Sünd. 10.09.1893 Tallinn
Surn. 05.05.1957 Tallinn, Eesti
Haridustee:
Lõpetas Gustav Adolfi Gümnaasiumi
MD. arstiteadus, Tartu Ülikool, 1924
Üliõpilasena töötas prof. A.Paldroki ja prof. H. Koppeli juures
alates 1921.a.-st töötas arstina Tartus (1921 nooremassistent TÜ Haavakliinikus), Viljandis ja Tallinnas (1943 Tallinna II (Tõnismäe) haigla) kuni surmani
Eesti Punase Risti II järgu II astme teenetemärk 17.05.1934
Kaitses doktorikraadi 03.05.1924.a. tööga "Vajumisreaktsiooni diagnostiline ja prognostiline tähtsus kirurgiliste haiguste suhtes"
Maetud 09.05.1957.a. Tallinna Rahumäe kalmistule
vil! Konrad Saar
Sünd. 07.06.1894 Tallinn
Surn. Saksamaa
Haridustee:
Lõpetas Gustav Adolfi Gümnaasiumi 1913. aastal
dipl. arstiteadus, Tartu Ülikool, 1922
1913-1918 TÜ, arstiteadus
1920-1922* TÜ, arstiteadus
1926 naha- ja suguhaiguste arst Tallinnas
1920ndate lõpust alates Juuru jaoskonnaarst
1939 Saksamaale
Eesti Punase Risti II järgu II astme teenetemärk 24.02.1935
auvil! Theodor Soans
Sünd. 18.08.1894 Tallinn
Surn. 29.01.1961 Rootsi
Auvilistlaseks valitud 1957. aastal
Haridustee:
Lõpetas Tallinna Aleksandri Gümnaasiumi 1913. aastal
dipl. arstiteadus, Tartu Ülikool, 1922
MD. arstiteadus, Tartu Ülikool, 1926
Võttis osa I maailmasõjast rindel arstiteaduse ülõpilasena assistendina. Sai haavata Jakobstadti all
vabadussõja ajal Tallinna Linna Keskhaigla sisehaiguste osakonna assistent
1921-1931 TÜ närvi- ja vaimuhaiguste kliinikus noorem-, hiljem vanemassistent
1931-1940 Tallinna "Seevaldi" vaimuhaigla ordinaator ja abidirektor
1944 Rootsi
Põgenikupõlves Rootsis oli psühhiaatrilise kliiniku ülemarsti abiks Västeråsis.
Võttis üliõpilasena osa Eesti Üliõpilaste I spordipäevast Tartus 30.-31.08.1914.a.
vil! Oskar Tolmoff
Muud nimed: Tolmov
Sünd. 03.07.1890 Toolamaa v., Võrumaa
Surn. 03.09.1947 Räpina, Eesti
Osalenud Vabadussõjas. Vabadusristi I/3
Haridustee:
Lõpetas Hugo Treffneri Gümnaasiumi 1913. aastal
LL.B. õigusteadus, Tartu Ülikool, 1926
1913–1914 TÜ ajaloo-keeleteaduskond
1915-1916 õppis Peterburis Vladimiri sõjakoolis
1915-1918 võttis osa I maailmasõjast ja Vabadussõjast (2. diviis, sealhulgas sidekomando ülema abina ja 2. autorühma ülemana),
Vabadusrist I/3,
1920 TÜ kaubandusteadused
1921–1926* TÜ õigusteaduskond
1922-1925 Tartumaa politseiülem,
1925-1928 Tallinna politseiülem ja Tallinna-Harju prefekt,
1928-1935 vandeadvokaat A. Maureri abi,
1936, kuni 1940 vandeadvokaat Tallinnas.
Vangistati 20.12.1940 NKVD poolt, mõisteti tribunalil 19.04.1941 8 a-ks vangi,
vabastati 24.09.1946.
Läti Kolmetähe orden
Soome Valgeroosi orden
Suri 1947, maetud Ristipalo kalmistule Räpina külje all.