korp! Fraternitas Estica

Coetus 1912/1913

Aleksander Alvervil! Aleksander Julius Alver

Sünd. 31.12.1890 Vooru v., Viljandimaa
Surn. 03.02.1949 Lübeck, Saksamaa

Osalenud Vabadussõjas

Haridustee:
Lõpetas Hugo Treffneri Gümnaasiumi 1911. aastal
cand. usuteadus, Tartu Ülikool, 1916

Vilistlaseks võetud 1917.a.

1917 pidas õpetaja prooviaastat Paides ja Suure-Jaanis
24.04.1918 ordineeriti õpetajaks
1918-1920 Vabadussõjas 3.diviisi õpetajana
alates 1920.a. õppis Tartu ülikooli õigus-majandusteaduskonnas mis jäi lõpetamata
1919-1944 Viru-Nigula koguduse õpetaja
1944 Saksamaale
1945-1949 kirikuõpetaja Lübecki DP-laagris

Välja visatud 1912 konvendilõhe tulemusena. Hilisem korp! Ugala asutajaliige.
1915. a. tuli korp! Fraternitas Estica tagasi.

Paul Laamanvil! Paul Georg Laaman

Sünd. 11.01.1893 Tartu
Surn. 25.01.1946 Tallinn, Eesti

Osalenud Vabadussõjas. Vabadusristi I/3

Haridustee:
Lõpetas Tartu Aleksandri Gümnaasiumi 1912. aastal
õigusteadus, Tartu Ülikool

Paul Laamann lõpetas aastal 1912 Tartu Aleksandri gümnaasiumi, seejärel astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. Aastal 1915 mobiliseeriti ta Esimesse maailmasõtta, selle käigus lõpetas ta Venemaa keisririigi Vladimiri sõjakooli, Peterburis, 1916. aastal ülendati nooremleitnandiks ning teenis Esimeses maailmasõjas 37. Siberi küti tagavarapolgus.

P. Laamann osales Eesti Vabadussõjas ning oli 28. november 1918 kuni 17. detsember 1918 1. Jalaväerügemendi 7. kompanii ülem; 7. jaanuarist 1919 kuni 9. augustini 1919. aastal Laiarööpmelise soomusrongi nr. 2 komandör, soomusrongide diviisi staabiülem.

P. Laamann osales Vabadussõjalaste Liidu poliitilistes tegevuses ning kuulus Võrus vabadussõjalaste ringi ja tegi agarat poliitilist kihutustööd, mille tagajärjel saadeti ta teenistusest Kaitseliidus "sundpuhkusele". Ta nimelt arreteeriti 12. märtsil 1934 Võrus, viidi Tallinna keskvanglasse ja teda eeluurimisvangistuses 25. juunini 1935, mil sõjakohus otsuse langetas ja ta mõisteti üheks aastaks tingimisi vangi. Pärast vanglast vabanemist saadeti Kuressaarde asumisele, kust tal lubati sügisel 1935 asuda elama Tartusse, kus lapsed koolis käisid. Võrumaale ei tohtinud ta ka külalisena minna. 8. detsembril 1935 oli ta vapslike mässajate Pärnu maantee rajooni juht, kuid ta ei saanud sellisena tegutseda, kuna ta arreteeriti ning mõisteti kohtus 20 aastaks sunnitööle kõigi õiguste kaotamisega. Suurema osa vanglas veedetud ajast viibis ta üksikkongis Tallinna keskvanglas. 6. mail 1938 vastu võetud amnestiaseaduse alusel vabastati vanglast 73 vabadussõjalast ja 106 kommunisti. Aastal 1940 põgenes ta mitmel korral GPU eest ning oma elu päästmiseks asus ta viimsel hetkel ümber Saksamaale.

Pärast Teise maailmasõja algust liitus Paul Laaman Saksamaal moodustatud Politseipataljon Ostlandiga, mille 2. kompanii juhina 1942. aastal teenis Ukrainas, Dneprogesi elektrijaama juures.

P. Laamann oli Teise maailmasõja lõpus, 1944. aasta septembris Eesti nõukogude vägede taasvallutamise ajal moodustatud Löögiüksus Admiral Pitka organiseerija ja staabiülem.

Paul Laamann vahistati nõukogude julgeolekuorganite poolt 22. oktoobril 1944. aastal ning 15. novembril 1945. aastal mõisteti nõukogude erikohtu poolt süüdistatuna Vene NSFV §58-1a, 58-11 alusel surma ning hukati 25. jaanuaril 1946.

Kotkaristi V klassi teenetemärk 22.01.1931
Vabadusristi I liik 3. järk 17.12.1920

Konrad Mõistusvil! Konrad Karl Mõistus

Muud nimed: Carl Conrad

Sünd. 19.03.1893 Viljandi mõis, Viljandimaa
Surn. 12.1950 Saksamaa

Haridustee:
Lõpetas Tartu Aleksandri Gümnaasiumi 1912. aastal
cand. õigusteadus, Tartu Ülikool

1917-1918 õppis kõrgemas mereväekoolis Petrogradis.
1919 kohtu-uurija Tallinnas
1919-1921 Rakvere-Paide Rahukogu prokuröri abi
1921- Rahukogu alaline liige
1923- välisministeeriumi poliitilise osakonna Kesk-Euroopa büroo juhataja kt.
1923 Berliini saatkonna I sekretär
1932-1940 vandeadvokaat Rakveres.

vil! Enn Nurmiste

Muud nimed: Nikolai Neuhaus

Sünd. 13.07.1894 Tallinn
Surn. 03.03.1968 Tallinn, Eesti

Osalenud Vabadussõjas

Haridustee:
matemaatika, Tartu Ülikool

NURMISTE, Enn (NEUHAUS --1926, Nikolai --1935).
Isa raudteeametnik Hans Neuhaus (1867--1933, Kurna ms aidam p, vt), ema Marie
Elisabeth Õiglas (1874--, Karinu ms sepa t).
Tädimees Johan Pitka (ühtlasi vanaema tädipoja poeg).
Abiellunud
1. Alla (Aleksandra) Elisabeth Heidosk
2. Helene Kubu (snd Moks)

Pihkva eraalgk 1901--04 ja PG 1904--12,
TÜ math 1912--18-, 24502, 1923,
EÜS 1912.
Tall Lenderi g ja kunsttööst.k õp 1917--19,
Vabaduss-s 1919 (Tall kaitsepat kooliõp.rood),
Tall tehnikag dir 1919--29,
tehn dir 1929--40,
Rahvusk I (2.rk), Tall 1.kk õp ja
õppealajuh 1955--57;
vang 24.I 1950 Tall-s, trib 15.V 1950, 58-3,
58-10-1, 25 a, Nõroblag, Kemerovo, vab 10.II 1955;
EÕpL juh.l 1921--28,
KL, NK Tall mal.peal 1930--33 ja
Kopli malevk van 1933--, Rotary; Vr III 1935, Vt IV 1938.
Srn 3.III 1968. EAT, EÜS2, PAE1

Valgetähe IV klassi teenetemärk (Tallinna Tehnikumi juhataja)

Maetud Tallinnas Pirita kalmistule.

https://et.wikipedia.org/wiki/Enn_Nurmiste

Mihkel Ostratvil! Mihkel Ostrat

Muud nimed: Michael

Sünd. 28.01.1891 Tartu
Surn. 26.12.1944 Neuhammer, Saksamaa

Osalenud Vabadussõjas

Haridustee:
Lõpetas Tartu gümnaasiumi 1912. aastal
cand. õigusteadus, Tartu Ülikool, 1916

TÜ õigusteadus 1912-16, mat. 24547, cand.jur
Astus 1916. a. Pavlovi sõjakooli
Vandeadvokaadi abi Tartus,
Vabadussõjas,
Politsei peavalitsuse ülem 14.VI 1919—20.
Vandeadvokaat
1944 Saksamaale

Hans Perkervil! Hans Theodor Gottfried Perker

Muud nimed: Johannes

Sünd. 03.03.1892 Kuressaare
Surn. 05.05.1964 Saksamaa

Haridustee:
Lõpetas Kuressaare Gümnaasiumi 1912. aastal
dipl. arstiteadus, Tartu Ülikool, 1924

rootslane
1912-1918, 1920-1924* TÜ, arstiteadusˇ
1916 asearstina rindel I maailmasõjas. Sai kaks aumärki
1926 arst Haapsalus, hiljem Paide haigla ja ambulatooriumi kirurg
1940 sisehaiguste arst ja neuroloog Pärnus

Gerhard Perlivil! Gerhard Perli

Muud nimed: Pärli

Sünd. 14.12.1889 Kavastu v., Tartumaa
Surn. 03.02.1956 Sedlinghausen, Saksamaa

Osalenud Vabadussõjas

Haridustee:
Lõpetas Tartu Aleksandri Gümnaasiumi 1912. aastal
cand. usuteadus, Tartu Ülikool, 1924

1916 lõpetas Odessa sõjakooli, võttis osa I maailmasõjast
Võttis osa Vabadussõjast 2.jalaväediviisi tagavarapataljoni scouts-polgu koosseisus
Sai Vabadussõja mälestusmärgi ja Soome Valgeroosi 2.klassi aumärgi
1920-1923 TÜ, teoloogia
1924 lõpetas Konsitooriumi, cand.theol. "Ristiusu ja Buddhausu põhimõtted võrreldud ja eetiliselt hinnatud" Õnnistati Tartu Pauluse koguduse õpetajaks
1925 Tartu Linna Tütarlastegümnaasiumi ja Tartu Reaalkooli usuõpetaja
1925-1939 Paide ja Anna koguduste õpetaja
1935-1939 Järva praost
1930-1939 Paide linnapea
1939 Saksamaale

Harald Perliauvil! Harald Perli

Sünd. 06.08.1891 Kavastu v., Tartumaa
Surn. 16.09.1955 Stockholm, Rootsi

Auvilistlaseks valitud 1950. aastal
Osalenud Vabadussõjas. Vabadusristi I/3

Haridustee:
Lõpetas Tartu Reaalkooli 1910. aastal
PhD. arstiteadus, Tartu Ülikool
dipl. arstiteadus, Tartu Ülikool, 1917

Harald Perli sündis 6. augustil 1891 Tartumaal Kavastu vallas Tähemaal kooliõpetaja pojana. 1910. aastal lõpetas ta "cum laude" Tartu reaalkooli ja astus samal aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, mille lõpetas 1917. a. Juba üliõpilasena töötas ta ülikooli naha- ja suguhaiguste polikliinikus prof. Paldrocki juures.

Esimese Maailmasõja ajal oli H. Perli ametis Punase Risti laatsaretis ja hiljem I Eesti polgus arstina. Vabadussõjast võttis osa Kalevi Maleva arstina ning sai eriliste teenete eest Vabadusristi.

Sõja lõppedes oli H. Perli lühemat aega Kuressaare sanatooriumi arstiks, hiljem Sõjaväe Tervishoiuvalitsuse arstiks ja Sõjakooli lektoriks. 1921. a. asus ta töötama Tallinna Keskhaigla naistehaiguste ja sünnitusosakonda, alul assistent-arstina ja 1924-1939 a. ordinaatorina. Intensiivse jooksva töö kõrval käis ta end täiendamas Euroopa tuntumate günekoloogide ja akhusööride juures, omandas arstiteaduse doktori aukraadi Tartu Ülikooli juures ja avaldas rea teaduslikke töid. Kui 1939. a. Tartu Ülikooli naistehaiguste ja sünnitusabi õppetool vakantseks sai, valiti H. Perli nimetatud ala erakorraliseks professoriks ning vastava kliiniku juhatajaks. Sellel kohal püsis prof. Perli vaid enamlaste ajani. Aastal 1942 tagasi tulles maapaost Saksamaalt avanes tal uuesti võimalus jätkata oma tegevust Tartu Ülikooli juures.

Augustis 1944 oli ta jällegi sunnitud katkestama oma vastutusrikka töö ja põgenema Rootsi, kus tal õnnestus arhiivitöölisena ja hiljem teadusliku stipendiaadina töötama hakata oma ala Rootsi parimate eriteadlaste juures. Paguluseski on ilmunud mõningaid teaduslikke töid prof. Perli sulest Samaaegselt on tal olnud võimalusi ka praktiliselt rakendada oma erialalisi teadmisi ja kogemusi, kuna ta sai kuninga loa praktiseerimiseks ja võeti vastu Rootsi arstide ühingusse.

Prof. Perli elukäiku jälgides näeme selgemalt kui seda suudaks väljendada sõnad, milline on selle meha kaal. Näeme üht eesti maanoort raudse energiaga ja raugemata püsivusega edasi sammumas enesearendamise teel, et lõpuks välja jõuda Eesti vaimu templi ülempreestri astmeni. Tagasilöögid ei murra teda. Tegevushimu, teadusejanu virgutavad teda ikka edasi. Ja ma usun, et kui saatus on meie poolt, siis näeme prof. Perlit kord jälle omas õiges elemendis - targa peaga ja sooja südamega eesti noori juhtimas ja õpetamas oma kaastöölisi ja kolleege stimuleerimas ning haigeid inimesi aitamas.

Artikkel H. Perli 60. sünnipäeva puhul Stockholmi Eesti päevalehes

Harry Saemetsvil! Harry Reinhold Saemets

Muud nimed: a-ni 1937 Saebelmann

Sünd. 06.03.1892 Holstre v., Viljandimaa
Surn. 16.12.1940 Tartu, Eesti

Osalenud Vabadussõjas. Vabadusristi I/3

Haridustee:
Lõpetas Tartu Aleksandri Gümnaasiumi 1912. aastal

sünd Paistus, Holstre vallas Viljandimaal tuntud kooliõpetaja, organisti ja helilooja Saebelmanni pojana.

01.12.1916 lõpetas Odessa Sõjakooli
1916-1917 I maailmasõjas
31.12.1919 alamleitnant -> leitnant, 2. diviisi staap (ülendamine)
Vabadussõjas 2. jalaväerügemendis ja 2. diviisi sideülem

22.02.1924 leitnant -> kapten, 2. diviisi staap (ülendamine)
06.09.1924 reservi arvamine, kapten

1925. a. alates politseiteenistuses.
1937. a. Tartu-Valga prefektuuri Tartumaa 1. jaoskonna abikomissar.
1941 arreteeriti. Suri vangistuses.

02.11.1921 Vabadusristi I liik 3. järk