Lõke preerias

Lõkkesuits, hõõgvel söed,
hobu hommikust õhtuni käis
nüüd on tulnud öö.
Kõrgel kuu, tuul on loid,
rohulõhna kõik preeria täis,
kuula mind kauboi.

Sul ees on kodutee,
sa peagi poega näed,
üks päev vaid sadulas
on olla veel, öö ja päev.
Tean see kõik,
aga laulust, mu sõber kauboi,
ei kao nukker noot.

Läände jäi, piiga hell,
Võõrais rantshodes saatuseks,
sai võõras karjakell.
Lootust tõi lasso lend,
aga õnnest jäi kirjades vaid
igatsev legend.

Ei sul ei lõpe tee
ja kuigi poega näed,
nii palju otsida ja leida veel siiski jääb.
Hõõgvel vaid hoia söed,
iga lõke teeb valgemaks öö
usu mind kauboi.